31. august 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See on lähima kolme kuni viie aasta temaatika. Pigem kolme,“ arvas Tiivel, millal võiks Eestis kasutusele tulla 4G andmeside võrk.

Tiivel hinnangul sõltub see eelkõige tarnijatest, kui kiiresti võrguseadmed ja ka kliendi lõppseadmed saadavale tulevad. „Ainuüksi võrku ei ole ka mõtet ehitada, kui kliendiseadmeid ei ole,“ rõhutas ta. Kliendiseadme prototüübid küll tema sõnul täna tehnoloogiliselt töötavad, aga ei ole igapäevaselt kasutatavad.

„Põhiline küsimus on see, milliseid finantskohustusi pannakse operaatorile selle litsentsi soetamisel,“ pidas Tiivel oluliseks nagu EMT arendusjuht Tõnu Grünbergki. „Kui see litsents on liiga kallis, siis jääb selle võrra vähem raha ka võrku investeerimiseks.“

Mis oleks kallis ja mis oleks mõistlik? Tiivel ei tahtnud suurusjärke nimetada. „Paar miljonit ei ole selgelt kallis,“ vastas ta, kas see võiks olla paar miljonit krooni või vähem. „Kui ma tõmbaks paralleeli kolmanda põlvkonna litsentsiga, mis maksis 70 miljonit krooni, siis selle kohta ütleks, et see oli pigem kallis. „Paar-kolm miljonit on odav, aga 70 miljonit on kallis,“ märkis ta siiski.

„Ootame pikisilmi seda eelnõud,“ rääkis Tele2 juht, kui aktuaalseks peab ta hetkel 4G võrgu teemat. „Oleme sel teemal suhelnud seadusandjaga,“ vastas Tiivel küsimusele, kas ta on teadlik eelnõu sisust. „Lõplik otsus jääb ikkagi ministeeriumile.“

Autor: Haldusuudised.ee