Riigifirmades priskeim teenistus lennujuhtidel

Lennuliiklusteeninduse juhi Tanel Rautitsi sõnul on ettevõtte töötajate kõrget palgataset väga lihtne põhjendada. "Selles töövaldkonnas me konkureerime põhimõtteliselt teiste riikide samalaadsete tööandjatega," ütles ta.

Tema sõnul kaotasid nad sel aastal kolm lennujuhti Saksamaale, kus lennujuhi kuupalk on 4000-10 000 eurot.

"Kuna Euroopas on tööjõu vaba liikumine ja Euroopas on selle aasta alguse andmetega puudu ligikaudu 500 lennujuhti, siis lennujuhtide palk on kindlasti mõjutatud sellest, kas nad lähevad Eestist ära või mitte - sellise piiri peal peame me balansseerima," märkis Rautits.

RKASi spetsialistid on üle tulnud erasektoristTema sõnul on RKASis töötajaid saja ringis. "On inimesi, kes saavad paar-kolm tuhat krooni palka, kuni teenistustasudeni, mida saavad juhatuse liikmed," rääkis Saarniit. "Palgalehel on kõrgesti haritud ja kogemustega spetsialistid projektidirektorite näol. Nende ja osakonnajuhtide puhul on sisuliselt tegemist inseneride, ökonomistide ja juristidega ning kõik nad on erasektorist," rääkis Saarniit "Nemad saavad Eesti keskmisest kõrgemat palka. Teises servas on lihtsad tööinimesed."

ÖkoSil ASi juhatuse liikme Anti Siinmaa sõnul mõjub nende keskmisele palgatasemele Ida-Viru palgatase. "Meie palgatase peab olema konkurentsivõimeline Ida-Virumaal ja Sillamäel - see mõjutab kõige enam," ütles ta.

Tema sõnul on neil kõige rohkem selliseid spetsialiste, kes tegelevad laborianalüüsi ja keskkonnakorralduse tööga, kus on nõutav erialane haridus. "Keskmine palk on sel aastal langenud, kuid mitte üldise majandusolukorra tõttu, vaid töö tsüklilisuse tõttu - meil lõppes üks suurprojekt ning mitu tippspetsialisti lahkus," märkis Siinmaa.

Kommentaarid

Toomas Mattson, riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juht

Tegemist on eraõiguslike ettevõtetega, mille puhul lihtsalt riik on ühel või teisel määral aktsiate omanik, ettevõtete kohta käib sama reeglistik, mis kehtib mis tahes eraettevõtte kohta. Töötajate palgad kujunevad läbirääkimiste käigus nagu mis tahes ettevõttega töölepingut sõlmides ja sõltuvad ettevõtte tasemest, töötaja vastutusest, turuhinnast, laiemast turuolukorrast jne. Riigil, rääkimata riigikontrollist ei ole eraõigusliku ettevõtte palgapoliitikaga otseselt midagi pistmist.

Kalev Vapper, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja

Riigifirmadel on kinnitatud nõukogud, kes vastavalt konkreetse firma spetsiifikast tulenevalt kinnitavad firma strateegia, eesmärgid ja ka eelarve nende elluviimiseks, sh töötasufondi. Palgavahed on isegi erinevate riigiasutuste keskmistes palkades, rääkimata siis erinevatest riigiäriühingutest. Osa neist ju teeni

b vahendid ise ja maksab riigile dividende, teisi doteerib riik või ostab neilt teenust, seega ei saa neid ka otseselt võrrelda.

Autor: Haldusuudised.ee