Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia uurib Suur-Pakri saart
Eesti Energia tellimusel algavad
lähipäevadel Suur-Pakri saarel ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud, saamaks
teada, kas see sobib tuumajaama asupaigaks.
„Eesti tuumajaama võimalike asukohtade kaardistamise käigus on Eesti Energia vaadelnud kuute erinevat asukohta. Kui üldiselt on Eesti geoloogiliselt väga hästi läbi uuritud paik ja geoloogia alastest andmebaasidest on varasemalt talletatud infot rohkelt saada, siis Suur-Pakri kohta uuringutel põhinev info puudub ja see on ka põhjus, miks uuringud saarel vajalikud on,“ selgitas Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp pressiteate vahendusel.
„Lisaks saare ehitus- ja hüdrogeoloogiliste tingimuste kindlakstegemisele näevad uuringud ette ka saart ümbritseva merepõhja geofüüsikalisi uuringuid. Uuringuteprogrammi koostamisel on Eesti Energia lähtunud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri poolt koostatud juhenditest,“ sõnas Tropp.
Uuringute esimeses etapis on kavandatud kolme 30-meetrise ja ühe 300-meetrise puuraugu puurimine pinnase- ja veeproovide võtmise eesmärgil. Peale proovide võtmist puuraugud konserveeritakse, et neid saaks hilisem kasutada seirejaamadena.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Kui uuringute tulemused viitavad sellele, et saar sobib tuumajaama asukohaks, kaalub Eesti Energia võimaliku projekti keskkonnamõjude hindamise protsessi algatamist. See on avalik protsess, mis viidaks läbi vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele,“ märkis Tropp.
Kavandatavate uuringutega seonduvaid töid teeb OÜ Inseneribüroo Steiger ja selle partnerid. Tööde teostaja valiti välja hankega.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.