Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üürihinnast pool kadunud
Kui 2007. aasta alguses maksis korteri
ruutmeetriüür pealinnas 140 krooni kanti, siis praeguseks on sellest järel umbes
80 krooni. Samas suurusjärgus maksab üüriruutmeeter ka Tartus, Pärnus jääb
üürihind 80 kroonist allapoole.
"Üürilevõtjale on küll kuldaeg, kuid mul kui omanikul on valida peamiselt kahe halva variandi vahel - lasta hinda alla või paluda pind vabastada. Esimene on vähem halb variant," selgitas Tallinnas kaht korterit välja üüriv Katri Mets.
Kahe suurema linna üürihinnad ühtlustusid juba aasta alguses, selleks spurtis kõrge pakkumiste arvu tõttu just Tallinna hind allapoole ning püüdis ülikoolilinna kinni. Tippajal 2007. aastal ulatusid korterite üüriruutmeetri hinnad pealinnas City24 analüüsikeskkonna Spot andmeil 146, Tartus 120 kroonini.
"Veidi on hindades veel ruumi," leidis Eri Kinnisvara tegevjuht Andres Teder. Seda just talveperioodil, mil küttekulud elamispindade kuludest suurema ampsu võtavad. "Minu jaoks on huvitav, et Eestis ei kasutata hooajalist üüri ehk talvel suuremate kulude perioodil vähem ja suvel siis rohkem," lisas Teder. Keskmisest üürist lähtumine viib ka keskmist üürihinda alla.
Mida teevad hinnad järgmisel aastal? "Lepingute pikendamise või lõpetamise vaatame üle aasta alguses. Eks näis. Surve ilmselt püsib, talv toob suuremad küttearved ja ega palgad kellelgi üles hüpanud ole," lisas Mets.
Eri kinnisvara üürimaaklerid leidsid samas, et hinnad võivad talvel küll allapoole liikuda, kuid kevadel järgneb hinnaalandamistele tõus. Hinnad on büroo hinnangul juba niigi maha surutud.
Hinnanumbri kokkukahanemisega on viimase poolaastaga kahanenud ka üüripindade pakkumiste arv. Näiteks City 24 keskkonnas pakuti tänavu veebruaris ligi 5000 üürikorterit, see on praeguseks kahanenud kolmandiku võrra.
Portaali andmeil on vabade üürikorterite hulk kahanenud ka Tartus, möödunud esmaspäeva seisuga oli üüriks paari suure kortermaja jagu ja üürijale oli pakkuda valikut ligikaudu 500 korteri vahel.
"Sügisel pakkumine vähenebki, koolide tõttu. Samuti on sel aastal meie andmeil palju üüritehinguid tehtud. Osad on kindlasti ka turult ära võetud, sest omanikul on ju kulud, aga nii odavalt ei taha ära anda," lisas Teder.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
2
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
3
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Viimased uudised
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele