Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üürihinnast pool kadunud
Kui 2007. aasta alguses maksis korteri
ruutmeetriüür pealinnas 140 krooni kanti, siis praeguseks on sellest järel umbes
80 krooni. Samas suurusjärgus maksab üüriruutmeeter ka Tartus, Pärnus jääb
üürihind 80 kroonist allapoole.
"Üürilevõtjale on küll kuldaeg, kuid mul kui omanikul on valida peamiselt kahe halva variandi vahel - lasta hinda alla või paluda pind vabastada. Esimene on vähem halb variant," selgitas Tallinnas kaht korterit välja üüriv Katri Mets.
Kahe suurema linna üürihinnad ühtlustusid juba aasta alguses, selleks spurtis kõrge pakkumiste arvu tõttu just Tallinna hind allapoole ning püüdis ülikoolilinna kinni. Tippajal 2007. aastal ulatusid korterite üüriruutmeetri hinnad pealinnas City24 analüüsikeskkonna Spot andmeil 146, Tartus 120 kroonini.
"Veidi on hindades veel ruumi," leidis Eri Kinnisvara tegevjuht Andres Teder. Seda just talveperioodil, mil küttekulud elamispindade kuludest suurema ampsu võtavad. "Minu jaoks on huvitav, et Eestis ei kasutata hooajalist üüri ehk talvel suuremate kulude perioodil vähem ja suvel siis rohkem," lisas Teder. Keskmisest üürist lähtumine viib ka keskmist üürihinda alla.
Mida teevad hinnad järgmisel aastal? "Lepingute pikendamise või lõpetamise vaatame üle aasta alguses. Eks näis. Surve ilmselt püsib, talv toob suuremad küttearved ja ega palgad kellelgi üles hüpanud ole," lisas Mets.
Eri kinnisvara üürimaaklerid leidsid samas, et hinnad võivad talvel küll allapoole liikuda, kuid kevadel järgneb hinnaalandamistele tõus. Hinnad on büroo hinnangul juba niigi maha surutud.
Hinnanumbri kokkukahanemisega on viimase poolaastaga kahanenud ka üüripindade pakkumiste arv. Näiteks City 24 keskkonnas pakuti tänavu veebruaris ligi 5000 üürikorterit, see on praeguseks kahanenud kolmandiku võrra.
Portaali andmeil on vabade üürikorterite hulk kahanenud ka Tartus, möödunud esmaspäeva seisuga oli üüriks paari suure kortermaja jagu ja üürijale oli pakkuda valikut ligikaudu 500 korteri vahel.
"Sügisel pakkumine vähenebki, koolide tõttu. Samuti on sel aastal meie andmeil palju üüritehinguid tehtud. Osad on kindlasti ka turult ära võetud, sest omanikul on ju kulud, aga nii odavalt ei taha ära anda," lisas Teder.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
3
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Viimased uudised
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
See puudutab Eestit otseselt
Konverentsid
Hetkel kuum
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Kes moodustavad siin eliidi? Tulemuste võrdlev analüüs ilmestab olukorda.
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele