Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peeter Kukk: Arakas on hea tagala Viimsi ja Grand Rose spaale
Mõlemale firmale on see väga kasulik,
et Arti Arakas koos EfTEN Capitaliga on nii Grand Rose Spa kui ka Viimsi
Spa taga, sõnas Viimsi Spa endine juht Peeter Kukk.
Kukk rääkis, et mõlema spaa taga on üks laenuandja, mis on DnBNord pank. "Arti Arakas ja teised investorid said DnBNord pangaga kokkuleppele, et võtavad Viimsi Spa laenu enda peale ja kaks laenu ühendati," lisas ta.
"Mõlemale fimale on see väga kasulik, et üks omanik, Arti Arakas, on koos EfTEN Capitaliga nii Grand Rose Spa kui ka Viimsi Spa taga, siis on tal vähemalt jõudu ja jaksu masu aega üle elada," sõnas Kukk.
Endine Viimsi spaa juht rääkis, et tal oli siduv juhatuse esimehe leping kuni selle aasta lõpuni. "Palusin juba poolteist aastat tagasi, et mind tagasi kutsutaks sellelt kohalt, kuid siis ei tahetud seda teha. Oktoobrist on mind tagasi kutsutud ja sellega on kõik."
"Kui mina sealt lahkusin, siis Viimsi spaal võlgu ei olnud mitte ühtegi ja sinna oli veel tulemas müügi poolele raha," märkis Kukk. Viimsi Spa majandusaasta aruande järgi oli ettevõtte 2008. aasta kahjum enam kui 3,5 mln krooni, kuid see kaeti varasemate aastate jaotamata kasumi arvelt. Kuke sõnul tekkisid spaa võlad liiga kõrge rendihinna tõttu.
"See oli omal ajal väga hea maasikapõld, kuid teadsin, et see lõpeb ükskord ära – see ei ole igavene. Müüsin Viimsi spaa ära, kuna teadsin, et pikka aega pole võimalik sellist asja pidada," rääkis ta. Kukk oli Viimsi spaa osanik 2003. aasta lõpust kuni 2005. aasta alguseni. Siis tegutses spaa Viimsi Tervise nime all.
Kuke sõnul on praeguselt Grand Rose Spa juhatuse liikmelt Andres Tiigilt spaa juhtimine varem ära võetud, kuid talle anti võimalus Grand Rose Spa ja Viimsi Spa kokkuviimisega oma renomee taastada.
Maksehäireregistri andmetel on tänase seisuga Viimsi Spa maksuvõlg 691 133 krooni ning intressivõlg 9 366 krooni.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele