Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna korterite hind langeb edasi
Ehkki 2007. aasta tipuga võrreldes on Tallinna korterite keskmine hind langenud ligikaudu 50%, langeb hind edasi, avaldas Ober-Haus kinnisvarakommentaaris.
Võrreldes hindade tipuga 2007. aasta kevadel on hinnalangus Tallinnas keskmiselt ca 50%. Tehingute arv on langenud ca 55% ja rahaline maht ca 75%. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes tehingute arv 20% ja rahaline maht 50%.
III kvartalis mõõdukas hinnalangus jätkus, kuigi müügipakkumiste hulk vähenes ning tehingute arv ja mahud mõnevõrra tõusid. Lähtuvalt statistikast on keskmised müügiperioodid pikenemas ja pakkumishinnad endiselt languses. Paljud potentsiaalsed müüjad on objektid avalikust pakkumisest eemaldanud kuna ei näe võimalust saada soovitud hinda.
III kvartalis mõjutasid korteriturgu mitmed turu keskmisest oluliselt madalama hinnaga plokktehingud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seoses eraisikute kui firmade pankrottide arvu suurenemisega kasvab sundmüüki paisatavate objektide arv.
Kesklinnas on buumi ajal ehitatud korterite pakkumine võrreldes vanemate korteritega oluliselt suurem kui äärelinnas.
Tõenäoliselt alustatakse mõne suurema arendaja poolt lähemate kuude jooksul 2–3 arendusprojektiga kuna ehitushinnad on oluliselt langenud ja mõnedes piirkondades hakkab nõudlus teatud hinnatasemel ületama pakkumist.
Ilmselt kasutatakse selleks oma rahalisi vahendeid kuna pangad ei julge uusi arendusprojekte hetkel finantseerida.
Augustis muutus eluasemelaenude kasv negatiivseks esimest korda viimase 8 aasta jooksul. Euro baasil algab eluasemelaenude reaalintress 3% ja Eesti krooni baasil 7%.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.