2. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev küsis poliitikast energeetikaettevõtte juhiks suundunud endiselt rahandusministrilt Taavi Veskimäelt, kas see võis olla juhus, et just tema tööle asumise esimesel päeval, teatas Eesti Energia võrguteenuste hinna tõusust 1. märtsil.

Ehkki Veskimägi leidis, et ettevõtete hinnapoliitika on igaühe enda kommenteerida, tunnistas ta taastuvenergia hinna kiiret kasvu ja väljendas selle üle isegi rõõmu.

"Taastuvenergia tasu kiire kasv tasemelt 3s/kWh eest tasemele 12,6 s/kWh on objektiivne kaasnähtus kui taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal küündib Euroopa Liidule lubatud 5,1% tasemel 12-14%ni," sõnas Veskimägi.

"Enam keskkonda säästval energiapoliitikal on oma hind tarbija jaoks. Vast esimest korda hakkame seda selgelt elektritarbijatena tunnetama, mis on hea, see toob vast enam tasakaalu diskusiooni konventsionaalsete fossiilsete energiakandjate ja taastuvallikate kasutamise vahel," lisas ta.

Tulevikuväljavaadete kohta ütles Veskimägi, et usub turu ja piisavate ühenduste hinda ohjeldavasse mõjusse. "Usun, et turg ja piisavad ühendused Põhjamaadega teevad kindlasti tarbijatele tulevikus parema hinna kui seda oleks suletud turu ja administratiivse hinnamehhanismi juures," selgitas ta.

"Investeering ühendustesse võib esialgu tähendada väikest elektrihinna tõusu, kuid kui vaadates nt 10 aasta perspektiivi, võidab tarbija selle läbi 10 s/kWh eest," täpsustas Veskimägi.

Eleringi juht möönis, et avatud turu tingimustes võib elektrienergia hind Eesti tarbija jaoks ka tõusta. Veskimägi märkis, et täna tuleb Eestis elektri eest maksta kuskil 46 senti KWh-st ja Nord Pooli hinnatase ületab lähtuvalt aastaajast 10-20 protsenti Narva Elektrijaamade fikseeritud hinda.

"Nord Pooli hinnas on aga süsihappegaasi hind juba sees, kuid meil täna pole. Toodame elektrit süsihappegaasi-dumpinguga. Aastal 2013 võivad Narva Elektrijaamad hakata ostma CO2 kvoote, pluss investeeringud, siis võib hind tõusta 90-100 sendile KW eest," selgitas Veskimägi.

"Arvestades hetkel majanduskriisist lähtuvat elektrinõudluse kukkumist, on Eestis ja Lätis tootmisvõimsusi kõvasti üle. Kui hind on nõudluse pakkumise funktsioon, ei näe ma põhjust suureks hinnatõusuks," lisas endine poliitik samas.

Lähiaastatel tegeleb Elering OÜ EstLink 2 merekaabli rajamise, tootjate ja suurtarbijate ühendamise ning reservvõimsuste väljaarendamisega, mis tagab elektrisüsteemi töökindluse.

Autor: Haldusuudised.ee