Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venelased ostavad Schengeni viisa saamiseks Riia kortereid
Nad ei käi ostu eel korterit vaatamas, sest neile pole seda tegelikult vaja, kirjutas rus.db.lv. Korteri asemel on vaja hoopis Schengeni viisat.
Vene ostjaid ei huvita Läti elamisluba, vaid Schengeni viisa. Kaubaks lähevad Riia korterid, mis maksavad kuni 20 000 eurot (312 800 krooni) ja seda isegi objekti üle vaatamata, rääkis kataloogile m2 Century21Latvija juht Valeri Engel, kes võttis osa Venemaal toimunud suurest kinnisvarasõust tutvustamaks välismaiseid investeerimisobjekte.
Engel ütles, et oli venelaste huvist isegi üllatunud, sest ootas kinnisvarasõule vähem külastajaid. "Kõik on juba kuulnud, et Lätis langesid kinnisvara hinnad 70% ja see on ligitõmbav," järeldas ta märkides, et see pole siiski peamine.
Engeli sõnul ei osta venelased välismaale kinnisvara kogu eluks ja selleks, et sinna elama kolida. Õigemini, nii teevad vaid väga vähesed. Lõviosa müüb ostetud kinnisvara mõne aasta pärast.
"Paljud meie stendi külastanud inimesed olid kursis, et Läti plaanib investoreile sissekirjutuse anda, kuid kui aus olla, enamikule venelastest polegi see vajalik, kuna sissekirjutuse puhul tuleb viibida riigis vähemalt pool aastat. Schengeni viisast, mille saab iga kinnisvaraostja, piisab täiesti," märkis Engel. "Sellega saab sõita palju huvitavamatesse maadesse nagu Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia ja Hispaania."
Engel ütles, et niimoodi saab keskklassi venelane Riia või Jurmala korteri ostes soodsalt Schengeni viisa kätte, lisaks antakse ostetud korter odavalt üürile.
Keskklassi venelase all mõtles Engel neid, kes suudavad omale välismaal 15 000-100 000 eurose kinnisvaraobjekti osta. Sõu ajal tuli ettevõtte stendi juurde ligikaudu 40 kindla ostusooviga venelast.
Praegusel ajal saab Läti kinnisvara omanik teenida üürilt 7-10% kinnisvarasse panustatud summast. Seega on Läti kinnisvara ja Venemaa pangahoiuse tootlus sama.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
“Ennem koorin elu lõpuni porgandeid, kui lähen kinnisvaraärisse tagasi“
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele