Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Venemaa andis Nord Streamile rohelise tule
Nord Stream AG sai täna loa ehitada Venemaal 123 kilomeetrisel lõigul maagaasitoru, mis kulgeb mööda Läänemerd ning mille kogupikkuseks on 1, 223 kilomeetrit, teatas ettevõte.
Konsortsium on juba load saanud Taanilt ja Rootsilt, kelle vetest gaasitoru läbi läheb ja Soome majandusvööndi loa. Loa väljastamise protsess Saksamaal on samuti lõpusirgel.
“Loa andmine on oluline tähis rahvusvaheliste projektide rakendamisel Venemaal,” ütles Nord Streami tegevdirektor Matthias Warnig. “Luba on ulatusliku protsessi, keskkonnamõjude hindamise raporti, järelduseks Vene ametkondade poolt. Samuti osales Venemaa aktiivselt üheksa riigi aruteludel ÜRO Espoo konventsiooni raames, mis käsitlesid gaasijuhtme võimalikku piiriülest keskkonnamõju,” lisas Warning.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Loa andis Vene Föderatsiooni looduskaitse järelevalvet teostav amet Rosprirodnadzor. Sellele eelnes ulatuslik riikliku keskonna mõju hindamise protsess ja Vene Föderatsiooni Keskonna- ja Loodusvarade Ministeeriumi aktiivne osalemine rahvusvahelistel konsultatsioonidel kõigi Läänemerd ümbritseva üheksa riigi ametkondadega. Ministeerium kinnitas samuti üldsuse ligipääsu vene keelse piiriülese keskkonnamõju hindamise raportile (Espoo Report) ja avalik arutelu peeti 28. aprillil 2009.
“Me oleme kindlalt ajagraafikus, et alustada gaasijuhtme ehitusega 2010. aasta kevadel ja gaasi transportimisega 2011. aastal,” ütles Warning. “Loa väljastamise protsess Saksamaal on lõpule jõudmas ja me oleme kindlad, et ülejäänud load väljastatakse paari nädala jooksul,” lisas ta.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.