Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrienergia Eestis kolm korda Soomest odavam
Uue aasta esimestel päevadel maksis elektrienergia Soomes 90, Leedus 36 ja Eestis 29 eurot ühe megavatt-tunni kohta.
Millest sellised käärid, selgitas Eesti Energia blogis ettevõtte energiakaubanduse direktor Margus Vals. Järgneb kokkuvõte tema artiklist.
Uus aasta algas Baltimaade elektriturul olulise muutusega – suleti siiani Baltimaade tarbimisest 30-40% tootnud Ignalina elektrijaam. Seoses tuumajaama sulgemisega sattusid leedulased vastakuti küsimusega: kust tuleb elekter uuest aastast? Vastus oli lihtne – loodi keskkond, kus elektri pakkujad ja ostjad said ostmiseks ja müümiseks teha pakkumisi, loodi elektriturg.
Turuhinnad Leedus on aasta esimesed seitse päeva olnud muutlikud. Kui uusaastaööl maksis Leedus elekter keskmiselt 20 €/MWh, siis teisel päeval 30 €/MWh ning 8. jaanuaril keskmiselt juba ligi 52 €/MWh, esimese kaheksa päeva elektrienergia hind Leedu elektribörsil oli 36,2 €/MWh.
Eesti Energia jaemüügi keskmine hind on Eesti reguleeritud turul 30,4 €/MWh, suletud turu hulgihind Narva Elektrijaamadest 29,4 €/MWh. Üle 99% Eesti kliente ostab elektrienergiat suletud turul, mille hinda reguleerib konkurentsiamet.
Teiseks võrdluseks on meie lähima elektrituru NordPool Soome hinnapiirkond, kus uue aasta esimestel päevade elektrienergia hind oli 90,1 €/MWh. Soomes on elektriturg tegutsenud juba üle kümne aasta, hind moodustub igapäevase nõudmise ja pakkumise tasakaalupunktis. Selle tulemusel on Soome elektrituru hinnad üsna kõikuvad.
2007. aasta keskmiselt 30 €/MWh hinnatasemelt kasvas 2008. aastal keskmine hind Soomes koos nafta hindade tõusuga 51 €/MWh-ni. Seevastu 2009. keskmine hind oli aga 37 €/MWh.
Detsembris alanud külmalaine, kallinenenud söe- ning gaasihinnad, alanenud hüdroreservuaaride tase Norras ning probleemid elektriülekandeliinide ning elektrijaamade avariidega on viinud aga tänaseks NordPooli Helsingi piirkonna hinna aastakeskmisest oluliselt kõrgemale.
Leedu elektribörsi hind on kombinatsioon elektribörsi avanemise uudsusest, kus nii pakkujad kui ostjad kohanevad uue süsteemiga, olulisest Vene importelektri mõjust ning subsideeritavast gaasielektrist.
Esimestel päevadel on Leedu ülekandevõrgu operaatori Litgridi andmetel importinud öösel üle Valgevene ülekandeliinide Venemaalt elektrienergiat suurtes kogustes. Leedu ülekandevõrgu informatsiooni kohaselt moodustab import keskmiselt enam kui kolmandiku Leedu nõudlusest.
Leedu kasutab importelektrit nii sisenõudluse katmiseks kui Kruonise pumpelektrijaama veereservuaaride täitmiseks ning elektrienergia ekspordiks Soome. Aasta esimeste päevade tiputundidel on Leedu piirkonda iseloomustanud pumpelektrijaama kasutamine ning madala kasuteguriga, kõrge muutuvkuluga, kuid subsideeritud gaasil põhineva Elektrine elektrijaamast elektri tootmine.
Hetkel kuum
Lähinädalatel on Soomes külmade tõttu oodata kõrgeid elektrihindasid, Leedu turul jätkub tasakaalu otsimine külmade ilmade, Leedust Soome eksportimise võimaluste, subsideeritud elektritootmisvõimsuste võimsuspakkumiste ning majanduslangusest räsitud majanduse nõudluse vahel.
Balti elektrituru lähim läbipaistev referents on NordPooli Helsingi piirkond. Perspektiivis konvergeeruvad Eesti, Läti ja Leedu avatud turuosade elektrienergia hinnad mahult enam kui kolm korda suurema Soome turu hindadega.
Selleks, et leida elektrienergia hind sentides kilovatt-tunni kohta, tuleb €/MWh väljendatud hind läbi korrutada 15,6466 ning jagada kümnega. Näiteks: 36,2 €/MWh elektrienergia hind on ekvivalentne hinnaga 56,6 s/kWh.
Artiklis toodud elektrienergia hind on aktiivenergia hind, mis ei sisalda võrgutasusid. Võrgutasude suurus ei sõltu aktiivenergia tootjatest ning lisanduvad igas riigis ja võrgupiirkonnas (Eestis näiteks Jaotusvõrk või Fortum Elekter) aktiivenergia hinnale ning erinevad vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pakkumisele on tulnud Harku vallas, Vääna külas paiknev ärimaa krunt, mis asub vahetult Vääna–Keila-Joa maantee ääres ning pakub head nähtavust ja ligipääsu. Tegemist on asukohaga, kus Tallinna lähiümbruse laienemine ja ettevõtete kasvav ruumivajadus on juba käivitanud selge kasvutrendi – piirkonda on lisandunud mitmeid uusi äri- ja tootmishooneid.
Enimloetud
3
4
5
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Viimased uudised
Arhitektid, parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldab arendaja arhitektuurikonkursi!
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele