19. jaanuar 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

ASi Tallinna Olümpiapurjespordikeskus nõukogu liikme Aivar Tuulbergi sõnul selgub pärast detailplaneeringu kinnitamist ja kehtestamist, mis järjekorras, millal ja mida täpselt arendama hakatakse. Loodetavasti valmib planeering veel tänavu, märkis ta. Tuulberg kuulub TOPi omanikeringi ASi C.H.P. kaudu koos Raivo Ranna ja Urmas Uustaliga.

Avaliku aruteluni vaid mõni nädal aegaPaari nädala pärast tuleb avalikule arutelule miljardikinnistu vastvalminud keskkonnamõjude strateegilise hindamise dokument. Keskkonnaamet jõudis selle küll juba heaks kiitmata jätta.

Selle materjali järgi on asjaosaliste plaanid igatahes suurejoonelised: olemasoleva hoonetekompleksi rekonstrueerimine, veekeskuse kompleksi ja supelranna rajamine, äri- ja elamukruntide moodustamine ehk ligikaudu 20 kortermaja - 300 korteri - ehitamine, lastepark, teed, tänavavalgustus ja elektrivarustus.

Tuulberg on enne planeeringule lõpliku heakskiidu saamist kidakeelne. Ütleb vaid, et suurusjärk, mis arenduse valmimisele võib kuluda, küünib umbes miljardi kroonini. Pirita halduskogu kiitis TOPi detailplaneeringu küll heaks, kuid linnaosavanem, keskerakondlane Tiit Terik sellega ei nõustunud ning saatis selle mullu algatajatele täienduste tegemiseks tagasi.

Tuulberg ütleb selle kohta, et mingeid konflikte ei ole tal Pirita linnaosavalitsusega olnud. "Alati on keegi vastu, keegi poolt, tavapärane detailplaneeringu kehtestamise protsess," märkis ettevõtja. Samas ei öelnud ta, miks linnaosavalitsus planeeringut ei kinnitanud.

Teriku sõnul soovivad ettevõtjad esmalt valmis ehitada 18 kortermaja kokku 300 korteriga. Hiljem aga edasi vaadata, kas, kuidas ja mida edasi rajada. "Ma ei saa nõustuda sellega, et nii olulisse piirkonda rajatakse esmalt vaid hulk elamuid, misjärel - kui majanduslik situatsioon soosib - ehitatakse ka veekeskus, supelrand ja muud üldkasutatavad hooned ja objektid. See ala on Pirita tervikliku arengu seisukohalt äärmiselt oluline ning väärib läbimõeldumat arendamist," märkis ta.

Terikule ei meeldi mõte alustada kortermajadest Terik lisas, et "isand Tuulberg" suutis mullu sügisel veenda küll kohalikku halduskogu, kuid linnaosavanemana pani ta planeeringule siiski veto. "Kui täiendatud planeeringus on ikkagi ainult plaan esmalt mere äärde, kõige ilusamasse ja perspektiivikamasse piirkonda kortermajad püstitada, siis ei kinnita ma seda ka teist korda," lubas ta.

Linnaosavanema hinnangul ei tohi Tallinna ühte kõige atraktiivsemasse piirkonda rajada tavapärast magalat. "Ei tohi juhtuda nii nagu Pirital Karukella uues elamurajoonis, kus kortermajad ehitati kiiresti valmis, kuid lasteaed unustati rajamata," tõi Terik näite.

Üks küsimus: Mis võib kujuneda korterite ruutmeetri hinnaks?

Elari Tamm, Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige

Keskmiselt 30 000 kr/m2. Hind sõltub sellest, mida ehitatakse, milline on kvaliteet, millised on lahendused ja lisaväärtused. Sõltub ka objekti keerukusest, näiteks maa-aluste parklate ehitamine on kallis. Praegu võib ehitada objekti hinnaga 8000-10 000 kr/m2.

tasub teada

Kuidas ala peaks välja nägema*Rannapromenaadi algusesse on detailplaneeringus ette nähtud krunt kohvikule.*Uus äri- ja elamurajoon on kavandatud endistele parkimisplatsidele TOPi keskuse linnapoolsesse ossa, elamud on paigutatud nelja gruppi, mille vahel on 30 m laiused haljasalad pääsuks rannapromenaadile.*Kõiki ehitusmahte ühendab haljastatud siseõu.*Regati puiestee ja Pirita tee vahelisele haljasalale on planeeritud lastepark.Allikas: detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise dokument

taust

-Planeeritav ala asub Pirita asumi serval mere ääres ja jõe suudmes. Suure osa alast moodustab Regati pst 1, 3, 5 kinnistu maa, mille sihtotstarbeks on 50 protsenti ärimaa ja 50 protsenti sotsiaalmaa.-Planeeringuala pindala oli 63,3 ha, see vähenes pärast Pirita jõe paremkaldale eraldi detailplaneeringu algatamist ja on nüüd ligi 47,4 ha.-Kinnistul paiknevad praegu TOPile kuuluv hoonetekompleks koos jahisadamaga, parklad, kaubandus-, büroo- ja äriruumid, hotell, tervisekeskus koos ujula ja spordisaaliga, restoran, kohvikud, ellingud ja muu.1977. aasta augustis on Tallinna Olümpiapurjespordikeskus tunnistatud arhitektuurimälestiseks, mille kaitsevööndiks on mälestise krunt.-Detailplaneering algatati 15. jaanuaril 2003, keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati 5. novembril 2008.

Autor: Haldusuudised.ee