Keit Pentuse blogi: õhus on elektrit

Viimase paari nädala jooksul pole meil Reformierakonna fraktsioonis olnud ühtegi päeva, kui poleks toimunud nõupidamist ja kohtumist elektrituruseaduse teemal, kirjutab Pentus. Kõigist nendest aruteludest sündis kolm ettepanekut, mille sisu on kokkuvõtvalt sama: ergutada Eesti tuumajaama projektiga edasi tegutsemist ja meie energiaportfelli mitmekesistamist, vähendada survet soojahinna kallinemisele, tagada aus konkurents.

Kolm ettepanekut võiks lühidalt lahti seletada nii:

Esimene ettepanek puudutab taastuvenergia toetuse maksmist. Meie ettepaneku järgi oleks alates 1. juulist 2010  taastuvenergia (taastuvaks energiaallikaks loetakse vett, tuult, päikest, maasoojust, prügilagaasi, heitvee puhastamisel tekkivat gaasi, biogaasi ja biomassi, sh metsatööstuse toodete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat osa ehk lihtsalt öeldes puiduhaket ja puitu) toetuse saamise õigus nendel tootjatel, kes suudavad tagada ka koostootmise. Ehk lihtsamalt öeldes ei ole õigustatud toetuse maksmine nendele, kes kasutavad energia tootmiseks küll taastuvat allikat, kuid ei suuda näiteks elektri tootmisel tekkivat sooja ära kasutada vaid suunavad selle lihtsalt õhku või jõkke ja raiskavad sel moel lihtsalt ära hulga energiat. Alates 1. juulist 2010 peaks meie ettepaneku järgi toetust saama vaid siis, kui kasutusele võetakse nii toodetav elektri- kui soojusenergia ja seda vastavalt Konkurentsiameti poolt koostatavale juhendile. See ettepanek on tarbija jaoks oluline eelkõige põhjusel, et väheneb surve toasooja kallinemisele.

Teine ettepanek puudutab uute põlevkivikatelde ehitamiseks makstavat toetust. Miks investeeringuid põlevkiviplokkidesse üldse vaja on? Sest alates 2016. aastast vanu katlaid enam praegusel kujul kasutada ei või. See tähendab aga, et ilma täiendava võimsuse loomiseta tekiks pärast 2016. aastat tippnõudluse hetkedel Eestis probleeme elektrivarustusega, kodumaiste võimsuste abil kodumaise tarbimise katmisega. Valitsusest tulnud eelnõu järgi oleks seadusega tagatud toetusmehhanism suunanud 20 aasta jooksul kahe uue põlevkivikatla rajamisse kuni 1,2 miljardit krooni aastas (toetuse täpne suurus on seatud sõltuvusse CO2 hinnast, kuid see ei tohi kogumahus ületada 70% investeeringu kapitalikuludest). Varustuskindluse tagamiseks on majandusministeeriumi ekspertide sõnul vajalik aga mitte kahe, vaid ühe põlevkivikatla rajamine. Lisaks peab meie varustuskindlust tulevikus parandama ka tuumajaam (selle rajamisega edasiminemine saaks ilmselt tagasilöögi, kui Riigikogus võetaks vastu seadus, mille järgi suunataks järgmise 20 aasta jooksul 24 miljardit krooni kahe uue põlevkiviploki rajamisse). Et tagada piisava võimsuse olemasolu 2016. aastast ja ergutada mõttevahetust nii meie tuumajaama rajamise kui laiemalt Eesti energiabilansi mitmekesistamise  teemadel piirdutakse meie ettepaneku kohaselt ühe uue põlevkiviploki rajamisega ja selle toetamisega mitte rohkem kui 600 miljoni krooniga aastas.

Kolmas ettepanek puudutab samuti taastuvenergia toetuse maksmist. Nimelt ei ole praegu õigus toetust taotleda nendel, kes toodavad küll taastuvenergiat, kuid kasutavad seda oma tootmise või tööstuse tarbeks. Meie ettepaneku kohaselt peaks alates 1. jaanuarist 2011 tekkima teistega võrdne õigus toetust taotleda ka sellistel energia tootjatel.

Algaval nädalal peaks eelnõu Riigikogu saali jõudma ja neljapäeval ka vastu võetama, nendib Pentus.

Autor: Haldusuudised.ee