Alates 5. märtsist muutus eriloaga ümarmaterjali vedu ettevõtetele taskukohasemaks, kuna eritasu arvestatakse nüüd vedaja deklareeritud veokordade järgi.
Pikaajalise eriloa väljastamisel arvestatakse eritasu vedaja deklareeritud veokordade arvu järgi, teatas Eesti Metsatööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann. Kui veokordade arvu pole võimalik täpselt deklareerida, lähtutakse ümarpuidu arvestuslikust eriveo sagedusest ehk üks vedu päevas varasema kahe arvestusliku veo asemel.
Muudeti ka tasumäärasid raskekaalulise eriveo eest. 52 tonnise veoki, mille teljekoormus ei ületa lubatut, eriluba maksab nüüd senise 500 krooni asemel 250 krooni veo kohta.
Sisuliselt tähendavad need kaks muudatust vedajale seda, et kui ta pikemaks perioodiks luba taotleb ja veokordade arvu täpselt ei deklareeri, tuleb varasema 1000 krooni asemel maksta nüüd 250 krooni päevas.
Praegu on Eestis kehtestatud veostele täismassi piirang 44 tonni, mida talveperioodil, kui ööpäeva keskmine temperatuur on kahe nädala jooksul olnud alla miinus 8 kraadi, võib erilubadega suurendada kuni 52 tonnini.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.