Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kodumaised laevaehitajad ei pääsenud pardale
Läbi aegade riigi kalleimast laevatellimusest, 518miljonilisest projektist pidid suu puhtaks pühkima Eesti laevaehitusfirmad, sest enamikule käis riigihanke tingimus üle jõu.
Suurim neist, BLRT Grupp tegi aga taktikalise vea, saates konkureerima oma Leedu tütarfirma üksinda.
"Eesti laevaehitusettevõtetele ei antud isegi võimalust sellest hankest osa võtta," pidas SRC Group ASi suuromanik Hannes Lilp silmas riigihanke nõuet, et pakkuja kolme viimase aasta majandusaasta netokäive pidi olema igal majandusaastal vähemalt 500 miljonit krooni.
"Kusjuures seda hanget kuulutati mitu korda välja ja esimene kord oli käibenõue üle poole väiksem," lisas ta. Lilpi kinnitusel võtsid nad algul samuti hankedokumendid välja ja kaalusid tõsiselt osavõttu, ent olid sunnitud ülejõu käiva nõude tõttu loobuma.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.