14. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Sain ülesande töötada riigi panuse variandiga, mida ka tegin," märkis ta. "Otsuse projekt, mille esitasin, näeb ette laenumandaadi küsimist Riigikogult kuni seitsme miljardi ulatuses, jättes samas paindlikuks raha hulga, ajastuse ja investeeringute iseloomu, ka ei ole riigi panus selle järgi ainuvõimalik rahastamisallikas," täpsustas Ligi.

Ta lisas, et valitsuse otsuse tähtsaim sisu on investeeringu tagamine ning paindlikkus. "Meil pole vastust küsimusele, miks koguda jaaniks kokku seitse miljardit investorite raha, kui vajadus tekib mitte enne aastaid 2011-12 ning hinnang summale muutub ajas," tõdes Ligi.

Selleks, et otsustada erainvestorite kaasamine, tahab valitsus suuremat selgust põlevkivi- ja CO² poliitikate arengutes ning tegelikult ka õlitööstuse tehnoloogilistes väljavaadetes, samuti kaheldi finantsturgude olukorras, märkis ta. 

"Riigi panust ei eelistatud IPO-le, küll aga on ta tõenäolisem esimeses etapis," rõhutas Ligi. "Riik peaks investeeringuks raha laenama, mille otstarbekuse hindamiseks on meil piisavalt aega," lisas ta.

Autor: Haldusuudised.ee