Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus lükkas Eesti Energia IPO kõrvale
Kabineti otsuse kohaselt laiendatakse aktsiakapitali uute aktsiate märkimisega võttes aluseks rahandusministeeriumi poolt välja töötatud ettepanekud Eesti Energia omakapitali suurendamiseks.
Aktsiakapitali laiendamine annab Eesti Energiale vajaliku kindluse uue põlevkivibloki ehitamise alustamiseks ja vajadusel teisteks investeeringute plaanis ette nähtud investeeringuteks.
Valitsus leidis, et avaliku aktsiaemissiooni korraldamine eeldab seadusandliku regulatsiooni täiendamist riigi strateegiliste huvide kaitsmiseks ning administratiivsete riskide täiendavat maandamist.
Üks põhjus oli selles, et praegu pole teada Euroopa Komisjoni otsus, kas 24 miljardi krooni suurune riigiabi on lubatud osaliselt erastatud firmale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samuti on selgusetu järgmiste aastate saastekvootide maht Eesti Energile, kuna riik käib kohut komisjoniga ja meil pole seetõttu ainsa ELi riigina saastekvootide plaani.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.