Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ansip: võime müüa miljardi euro eest võlakirju
Eesti võib korraldada Eesti Energia investeeringute katmiseks võlakirjaemissiooni poole kuni miljardi euro (8-16 miljardit krooni) suuruses mahus, ütles peaminister Andrus Ansip.
"Me ilmselt kavandame kunagi küll võlakirjaemissiooni, aga see on pigem Eesti Energia investeeringute katmiseks, mitte taolisteks pisikesteks summadeks, nagu pensioni defitsiit seda laias laastus on," rääkis ta täna valitsuse pressikonverentsil, kommenteerides pensionikassa defitsiidi teemat.
"Kui need võlakirjaemissioonid tehakse, siis need on suurusjärgus 500 miljonit eurot, miljard eurot. Need mastaabid on hoopis muud. Siduda need pensionimaksetega – ma ei näe mingit põhjust. Kõik pensionärid võivad olla rahul, nende pensionid makstakse välja vastavalt seadusele," kinnitas Ansip.
Peaministri sõnul pole riik plaaninud emiteerida pensionikassa defitsiidi katteks võlakirju. "Ei pea seda ka mõistlikuks. Miks me peaks mingi ühe kuluartikli tarvis emiteerima võlakirju, et saada sealt tulu. Lõpuks on see riigieelarve kulu ja kui tuludest ei jätku, kajastub ka defitsiidina," märkis Ansip.
"Mis allikatest me seda konkreetset kulu katame, see on igal aastal eelarve koostamisel eraldi otsustada. Ma ei pea küll mingisugust sihtotstarbelist pensionikassa defitsiididi korvamise võlakirjaemissiooni korraldamist vajalikuks ja ka mõistlikuks," lisas ta.
Ansipi sõnul on võlakirjaemissioonid tavaliselt – kui neid millegagi seotakse – pigem investeeringud. "Eesti riigil on endiselt olemas valitsussektori reservid, nendes on tervikuna suurusjärgus 25 mld kr, valitsussektori võlakoormus on 15,5 miljardit krooni. Meie laenuvõtmisvõime on päris hea," selgitas ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
4
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
5
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Viimased uudised
Põhjalik tabel annab aimu, mis edaspidi on lubatud, mis mitte
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele