Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Politsei tabas presidendi tütart kimbutanud väljapressija
Kriminaalpolitsei töötajad kuulasid täna kahtlustatavana üle 17aastase tütarlapse seoses suures ulatuses väljapressimisega Eesti presidendi vanemalt tütrelt.
Riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse sõnul jõudsid väljapressimisteated vabariigi presidendi tütreni mai esimeses pooles ning tänaseni koguti piisavalt tõendeid isiku kahtlustatavana ülekuulamiseks. Õiguskaitseasutuste kinnitusel on presidendi tütar olnud väljaspool reaalset ohtu.
"Usaldasin algusest peale Eesti erinevate politseiasutuste ja prokuratuuri tegutsemist, et tabada minu tütrele saadetud väljapressimiskirjade autor või autorid. Mõistagi oli see meie perele äärmiselt ebameeldiv, alguses pingelinegi olukord. Me ei kahelnud aga, et politsei ja prokuratuur on edukad," ütles Toomas Hendrik Ilves.
President tänas kõiki politseiametnikke ja prokuratuuri töötajaid, kes olid seotud juhtumi lahendamisega. "Olen kindel, et eeluurimine jõuab toimunu tagamaade ja väljapressimiskirjade saatja motiivideni," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühtlasi palus Ilves austada ajakirjanikel tema ja lähedaste soovi mitte jagada kommentaare. "Kõik selgitused annab avalikkusele prokuratuur," kinnitas president.
17aastast tütarlast kahtlustatakse karistusseadustiku § 214 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille eest võib kohus süüdimõistmise korral karistada 4-12aastase vangistusega.
Kriminaalmenetlust viivad läbi politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitsei osakond ja riigiprokuratuur. Kriminaalmenetluse huvides ei pea prokuratuur võimalikuks avaldada täiendavat informatsiooni kahtlusaluse isiku, tema võimalike motiivide ja tegutsemisviisi kohta.
President Toomas Hendrik Ilvesel on kolm last: 1987 sündinud Luukas Kristjan, 1992 sündinud Juulia ja 2003 sündinud Kadri Keiu.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.