Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taavi Veskimägi: käivitame uue Estlinki kaabli 2014. aastal
Elering jätkab koostöös Fingridiga suurprojekti ettevalmistamist eesmärgiga käivitada Estlink 2014. aastast, kommenteeris Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Fingridi investeerimisotsus annab tema sõnul lõpliku kindluse Estlink 2 valmimises. "See saab teoks tänu elektrituru edukale käivitumisele Eestis. Me oleme saavutanud olukorra, kus 20% kogu elektritarbimisest kaubeldakse läbi börsi, see on kauplemismaht, milleni paljud riigid on jõudnud aastatega," rääkis Veskimägi.
Elering on teinud ca 1,5 miljardised investeerimisotsused juba varem. Märtsi alguses langetas Euroopa Komisjon omapoolse põhimõttelise otsuse Estlink 2 suurprojekti rahastamise osas.
Estlink 2 valmimise järel, mis lisab turule 650 megavatt-tundi võimsust, võime Veskimägi ütlusel rääkida ühtsest Põhja-Balti elektriturust. "Eesti elektrimajanduse keskseks strateegiliseks eesmärgiks peab olema lõimumine Euroopa elektrisüsteemi ja turuga. Estlink 2 kaabli ehitus on sellel teel hetkel kõige olulisem lüli ja see seob Eesti väga tugevalt Põhjamaade elektrivõrguga," sõnas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Järgmisene oluline etapp Estlink 2 rajamisel on konverteralajaama ja kaabelliini hangete korraldamine, eesmärgiga sõlmida hankelepingud 2010. aasta jooksul.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.