Aivar Rehe: palgad tõusevad aastal 2011

"Tõenäoliselt keskmine palk Eestis enam oluliselt ei lange. Palga tõusu näeme tõenäoliselt 2011. aastal tasemel, mis on natuke inflatsioonist allpool. Vastust palkade võimalikule tõusule "otsiksin" vähemalt kahe kvartali perioodis SKP positiivse kasvu olemasolul ning vedavates ekspordisektorites on toodete/teenuste püsiv müügikasv 10% ja kõrgem," kommenteeris Rehe tänast statistikaameti palgaanalüüsi.

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis 11 865 krooni. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes langes palk 2,3%.

Ühed suuremaid kukkujaid palga edetabelis olid finants- ja kindlustustegevuse ettevõtted. Rehe sõnul on pangandussektoris töötajate kompensatsioon oluliselt vähenenud seoses preemiate maksmise lõpetamisega. "Keskmist palka pangandussektoris mõjutab selgelt muutuva osa/müügitasude vähenemine kogupalgas. Töö tasustamise alused pangandussektoris on hetkel muutuses ning täpsemalt on võimalik rääkida finantssektori töötasudest peale kavandatavaid regulatsioonide elluviimist 2011. aasta alguses," märkis pangajuht. 

Keskmise palga langus on tema sõnul pidurdunud, kuid töötute arvus veel vähenemise märke pole. "Keeruline seis tööjõuturul näitab teatud tasakaalu saavutamist. Jõulised tööprotsesside restruktureerimised elujõulises ettevõtluse sektoris on viimase üheksa kuuga realiseerunud, mille tulemusena on tõusnud majanduses tootlikkus. Muudatused tööprotsessides vähendasid koondina tööjõukulusid. Tööjõukulude vähenemises olid võtmeteguriks töötajaskonna arvu vähendamine ja teiselt poolt töötasude osaline alandamine ja/või külmutamine," rääkis Rehe.

Tööhõives võib kevad-suve perioodil prognoosida hooajalist tööhõive paranemist, kuid tervikuna on aasta 2010 suhteliselt muutusteta seisu jätkumine, lisas ta.

Rehe toonitas, et tähelepanu peab olema Eesti tööstuse eksportturgude seisundi hindamisel seoses Euroopa nn lõunaosariikide võlakirjade kriisi mõjudega Saksamaa ja Skandinaavia riikide reaalmajandustele. "Kui kriis mõjutab negatiivselt majandust, peab ka Eesti eksporditööstus ennetavalt tootmisprotsessides tegema muutusi. Ehk teisisõnu, tänase majanduse arengu V-mudeli muutudes võimaliku W-mudeli suunale, peab majandus proaktiivselt tegutsema," kinnitas Sampo panga juht.

Autor: Haldusuudised.ee