Euroopa Komisjoni aastaaruandest Euroopa ühtse elektroonilise side turu kohta selgub, et ELi telekommunikatsiooni eeskirjade ebaühtlase kohaldamise tõttu ei saa tarbijad, ettevõtjad ega euroliidu majandus tervikuna täit majanduslikku kasu ühtsest ja konkurentsivõimelisest turust.
Vaatamata sellele, et Euroopa telekomisektor pidas võrdlemisi hästi vastu 2009. aasta rahanduskriisile (0%-line kasv, võrreldes 4,2%-lise üleeuroopalise majanduslangusega), sõltub edasine kasv kehtivate eeskirjade ühtlasest jõustamisest ja uuenduslikesse teenustesse tehtud investeeringutest, seisab komisjoni teates.
Euroopa Komisjoni digitaalarengu voliniku Neelie Kroesi sõnul on praeguses majandusolukorras mobiilse lairibaühenduse laialdane kasutuselevõtmine ja taskukohasem juurdepääs internetiühendusele tarbijate jaoks hea uudis. Samas valmistab talle pettumust see, et ühtse turu suunas toimunud edasiminek on olnud väike.
"Selleks, et tagada telekommunikatsioonieeskirjade nõuetekohane rakendamine ja vajalikud investeeringud uuenduslikesse teenustesse, mis teeniksid kõigi 500 miljoni Euroopa tarbija huve, peavad liikmesriigid rohkem pingutama," ütles Kroes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi enamik liikmesriikide turge on muutunud konkurentsivõimelisemaks, ei ulatu need riigi piiridest kaugemale ega võimalda ettevõtetele juurdepääsu Euroopa ühtsele turule. Lisaks on konkurentsivõimelisuse tase liikmesriigiti väga erinev.
Euroopa 2020. aasta suurprojektis "Euroopa digitaalne tegevuskava" innustab Euroopa Komisjon telekommunikatsioonisektori ettevõtteid ja ELi riikide valitsusi ühendama oma jõupingutusi, et teha kiire internetiühendus ja interaktiivsed sideteenused kättesaadavaks kõigile elanikele ja ettevõtetele.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.