Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaabli remont hoidis Eesti elektri odava
Estlinki kaabli hooldustööd kiskusid siinse vabaturu elektri hinna alla, kuna see ei pääsenud põhjanaabrite kasutusse, kirjutas täna Eesti Energia blogis ettevõtte energiakaubanduse direktor Margus Vals.
Kolmapäeval ja neljapäeval oli ühendus Eesti ja Soome vahel katkenud 39 tunnil järjest, kuna Estlink1 kaabel oli iga-aastases hoolduses. Ühenduse puudumine tähendas seda, et elekter ei pääsenud Soomest Eestisse ega ka vastupidi, mis tõi kaasa suure hinnavahe Soome ja Eesti hindades.
Katkestuse esimesel kahel tunnil olid hinnad Eestis kõrgemad kui Soomes (12,6 €/MWh ja 3,4 €/MWh), kuna odavat öist Põhjala elektrit ei tulnud Estlinki hinnapiirkonda. Ülejäänud kolmapäevase-neljapäevase katkestuse ajal olid hinnad Eestis palju madalamad – hinnavahe Soomega oli keskmiselt 14,2 €/MWh. Kohe peale ühenduse taastumist kadus ka hinnavahe Soomega.
Laupäeval olid katkestuse ajal hinnad keskmiselt 6,7 €/MWh madalamad ning pühapäevase katkestuse ajal 4,4 €/MWh madalamad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pühapäeva öösel, mil tarbimine väiksem, olid hinnad võrreldes Helsinkiga palju kõrgemad. Viiel tunnil olid hinnad Helsingis üle 10 €/MWh odavamad ning suurim vahe oli 26,8 €/MWh (06:00-07:00).
Nädala keskel ning nädalavahetusel toimunud Estlink1 kaabli hooldusel oli oluline mõju kogu nädala ekspordile-impordile. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 5,6 GWh vähem ehk 17,3 GWh. Kokku eksporditi elektrit Soome 76 tunnil, neist 36 tunnil maksimaalselt ehk 262 MW.
Soomest Eestisse imporditi elektrit 6,5 GWh ning tundide arv, mil Rootsi hüdroenergia Soomest Eestisse tuli, oli varasema nädala 46 tunni asemel vaid 33. Nendest 12 tunnil oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab ehk 252 MW.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.