Et saavutada tuleval aastal riigieelarves 400 miljoni lati suurust kokkuhoidu, tuleb paratamatult kärpida kulutusi sotsiaalsfäärile, rääkis ajalehele Dienas Bizness IMFi ja Rahvusvahelise valuutafondi konsultant Janis Platais.
Ta tõdes, et sotsiaalsfäär neelab suurima osa Läti eelarvest ja ütles uskuvat, et kõigilt riigi kuluartiklitelt on endiselt võimalik kokku hoida.
"Uue valitsuse juhti hindame selle järgi, kui efektiivselt suudab ta minimaalsete ressurssidega toime tulla," lisas Platais. Ta märkis, et igas sfääris, kaasa arvatud pensionites, mille alandamise konstitutsioonikohus tühistas, saab kärpeid teha. Küsimus on vaid selles, millise kirjaoskusega see vormistada ning rahvale serveerida.
"On vaja aru saada, et riik kogub vähem makse kui seni ja ka pensionitele, tervishoiule, haridusele ja kultuurile saab seetõttu kulutada vähem. Kahtlemata võib pensionid hoida praegusel tasemel, kuid siis jääb vähem raha tervishoiule või tuleb loobuda käibemaksu soodustusest ravimitele. Peale selle on Lätis pensionite indekseerimise seadus ja käitume loogiliselt, kui hindade alanemisel indekseerime ka pensione "miinusega"," rääkis ekspert.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mis puudutab koole, tuleks väikekoolid ära kaotada ja kõrgharidus peaks olema eranditult tasuline. Koolis õpitakse seetõttu, kuna see on kohustuslik, aga kõrgkooli minek on inimese enda valik, leiab Platais.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega