Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Versioon: võib minna Latvenergo erastamiseks
Pole välistatud, et Latvenergo juhtkonna arreteerimise taha peidetakse ettevõtte privatiseerimise katset, kirjutas ajaleht Dienas Bizness.
Sellele viitavad viimase kahe nädala sündmused, rääkis ajalehele ametiühingu Energija juht Jevgenia Stalidzane. "Kui inimene varastas, tuleb kahtlemata karistada, kuid meetodid, kuidas seda tehakse, on vastuvõetamatud. Lisaks kahjustavad need tugevalt ka Latvenergo reputatsiooni," selgitas ta.
Stalidzane hinnangul tuleks Latvenergole uus juht leida ettevõtte töötajate seast, kuna iga teine variant jätaks kahtluse, nagu soovitaks ettevõtet lõhkuda ja see ei tule kasuks Latvenergole ega majandusele tervikuna.
Läti majandusministeerium lükkas privatiseerimise ettevalmistamise versiooni kategooriliselt ümber. Praegu takistab Latvenergot erastada tervelt kaks seadust ja neid muuta ei plaanita.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ajalehe andmetel pole Latvenergo juhtkonna arreteerimise kohta siiamaani praktiliselt mingit ametlikku informatsiooni, mis annab spekulatsioonidele hoogu juurde.
2009. aastal teenis Latvenergo 500,5 miljoni latise ( ca 11 mld kr) käibe juures 20,2 miljonit latti (üle 444 mln kr) puhaskasumit. Ettevõttes töötas 4770 inimest.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.