Vastvalminud määruse eelnõus leevendab siseministeerium tule- ja lõkketegemise reegleid, lubades väikest lõket 8 meetri kaugusele majast ja 10 meetri kaugusele metsast.
Siiani pidid ükskõik mis suurusega lõkked põlema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest. Võrreldes kehtiva määrusega on lõkkekoha asukoha nõudeid metsas oluliselt leevendatud, kehtiv määrus näeb ette metsas aastaringselt vähemalt 30 m ohutuskuja. Selline nõue on liiga range ja selle täitmine on praktikas väga keeruline, kuna metsas lõkke tegemiseks tuleks leida vähemalt 60 m läbimõõduga lage plats.
Väiksema ehk kuni 1meetrise läbimõõduga lõkke korral lõkkekoha ohutuks kauguseks hoonetest ja põlevmaterjali lahtisest hoiukohast nüüd 8 meetrit ning suurema lõkke korral 15 meetrit. Kehtiva õiguse kohaselt sellist eristust ei ole ning ohutuskujaks on rangelt 15 meetrit, mis väiksema lõkke puhul on liiga range nõue, seisab seletuskirjas.
Metsas tuleb üheselt määratud ohutuskujasid järgida tuleohtlikul ajal, mil lõkkekoha ohutuks kauguseks metsast loetakse väiksema lõkke korral 10 meetrit ning suurema lõkke korral 15 meetrit. Hilissügisel, talvel ja varakevadel ei pea aga nendestki ohutuskujadest lähtuma, vaid lihtsalt vaatama, et tuli ei kahjustaks loodust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2009. aasta Päästeameti statistika näitab, et lõkke tegemisel sai alguse 316 tulekahju ja grillimisest 30 tulekahju.
Määrus jõustub 1. septembril 2010 koos tuleohutuse seadusega.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?