Eesti Energia müüs juulis 805 GWh elektrienergiat, mis on 21,6 protsenti rohkem võrreldes 2009. aasta juuliga.
Jaeklientidele Eestis, Lätis ja Leedus müüs Eesti Energia juulis 441 GWh elektrienergiat ehk 12 protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta juuliga, teatas ettevõte. Elektribörsidel ja elektri edasimüüjatele müüdi 364 GWh, mis on 35,8 protsenti rohkem kui mullu samal kuul.
Eesti jaeturu klientidele müüs Eesti Energia juulis, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,8 protsenti rohkem elektrienergiat ehk kokku 383 GWh. Lätis langes müük 8,5 protsendi võrra, kokku müüdi Lätis 29 GWh elektrienergiat. Leedus kasvas müük jõudsalt ja moodustas 29 GWh. Eelmisel aastal oli Eesti Energia müük Leedus 0,1 GWh.
Juulikuu müügile mõjus positiivselt jätkuv tööstustoodangu mahu kasv Eestis ja majanduse taastumine.
Elektrienergia müüki on Eestis mõjutanud elektrituru reaalne avamine ja elektribörsi Nord Pool Spot Estlink hinnapiirkonna käivitumine alates 2010. aasta 1. aprillist. Leedu müüki mõjutavad 2010. aastaks sõlmitud müügileping, BaltPool elektribörsi käivitamine seoses elektrituru avamisega 2010. aasta alguses ja uute jaeklientide lisandumine Leedu avatud elektriturul.
Elektrienergia keskmine müügihind Eesti suletud turul ilma võrguteenusteta oli juulis 485 krooni megavatt-tunni eest (kr/MWh). Keskmine baaselektrienergia hind Nord Pooli Estlink hinnapiirkonnas oli juulis keskmiselt 749 kr/MWh ning Nord Pooli Soome hinnapiirkonnas 764 kr/MWh.
Eesti Energia tootis käesoleva aasta juulis 8 tuhat tonni (49 tuhat barrelit) vedelkütuseid, mis on 5,8 protsenti vähem kui eelmise aasta juulis. Tootmismahtude vähenemine tulenes väiksemast seadmete töösoleku ajast. Vedelkütuste müügihinda mõjutab läbi kütteõli maailmaturuhinna toornafta maailmaturuhind – juulis oli Brent toornafta keskmine hind 58,4 €/barrel, mis on 27,3 protsenti rohkem võrreldes eelmise aasta juuliga.
Eesti Energia soojusenergia müük moodustas juulis 6 GWh, mis on 26 protsendi võrra vähem kui mullu samal kuul.
                                                                                                                                                    
 
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele