Veskimägi: Eesti läks vaakumisse

Sellest ei olekski midagi, kui kogu Eestis toodetav elekter jääks koju, kuid Eesti Energia ekspordib suures koguses elektrit n-ö energianäljas olevatesse Lätti ja Leetu. Lätti ja Leetu liikus kokku umbes 600 MW elektrit: 350 MW Estlinki kaudu ja 250 MW Eestis toodetud elektrit.

"Eesti läks vaakumisse! Ei olnud piisavalt müügipakkumist nõudluse katmiseks. Defitsiidi katteks tehti Estlinki hinnapiirkorda suur hulk ostupakkumisi väljastpoolt Eestit. Koos elektri müügipakkumiste vähenemisega Eestis tekkis ülekandevõimsuste puudujääk Estlink 1 kaablis Eesti-Soome vahel. Turule ei saanud seetõttu tulla enam madalama hinnaga müügipakkumised Soomest," rääkis Veskimägi.

Ta lisas, et elektriturul tekkis olukord, kus ostupakkumisi oli rohkem kui müügipakkumisi ning elektri hinna kujunemisel ei lõikunud viie tunni jooksul nõudlus- ja pakkumiskõverad enne, kui tuli ette n-ö süsteemi piirang ehk maksimumhind.

Veskimägi sõnul oli tegemist kindlasti anomaaliaga. Samas, kes vastutab anomaalia eest?

"Ma ei usu, et tekkinud olukorras on olemas kellegi tahtlus. Täiendava usaldusväärsuse tagamiseks on oluline, et nii NPS (NordPool Spot - toim) kui ka konkurentsiamet viiks läbi järelevalvemenetluse turuosaliste käitumise üle. See peaks andma lõpliku vastuse," märkis Veskimägi.

Sellist anomaaliat saab tema hinnangul ära hoida, kui Eestis oleks turul rohkem ülepiirilisi ühendusi ja tootjaid.

"Seega suurem ja likviidsem turg. Praegune situatsioon ei ole minu hinnangul argument turu vastu, vaid selle poolt, et me peame tegema kõik endast oleneva, et tekiks ühtne Põhja-Balti turg ühtsete turukorralduslike reeglitega," lisas Veskimägi.

 

Autor: Haldusuudised.ee