Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Konkurentsiamet ajas puidu- ja tuuletoetuse summad segamini
Konkurentsiameti täna avalikustatud taastuvate energiaallikate toetuse raportis ajas amet segamini nn tuule- ja puidutoetuse summad.
"Väga vabandame ja täname ühtlasi tähelepanu juhtimast konkreetsetele numbritele. Meie tabelis oli tõepoolest viga sees ja read puit ja tuul vahetusse läinud," tunnistas Konkurentsiameti üldosakonna juhataja Maarja Uulits.
Tänasel raporti tutvustamisüritusel ajakirjanikele juhtis Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuulikki Kasonen-Lins tähelepanu, et nemad on Eleringi koduleheküljel leidnud andmed hoopis teistsuguste toetussummade kohta.
Märt Ots ütles, et kui Elering on numbreid moonutanud või varjanud, pöördub Konkurentsiamet prokuratuuri. "See oleks kriminaalne," leidis Ots.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kasonen-Linsi väitel maksti 2009. aastal tuuleenergia toetust välja 102 miljonit krooni, mis moodustab 25% kogu toetustest.Mullu maksti taastuvenergia toetusi kokku 405 miljonit krooni.
2010. aastal maksti esimese seitsme kuu jooksul 70 miljonit krooni ehk 17% kogu taastuvenergia toetustest. Tänavu peaks taastuvenergia toetustele kuluma juba 961,6 miljonit krooni.
Konkurentsiameti andmetel - nende sõnul samuti Eleringi koduleheküljelt võetud - maksti 2009. aastal nn puidutoetusi 94,3 miljonit krooni ning tuuletoetusi 227,2 miljonit krooni. Tegelikult peaks olema vastupidi.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.