19. september 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuuri eesmärk oli juhtida tähelepanu erivajadustega inimeste olukorrale tööturul ning koguda erinevatest Eesti regioonidest ideid puudega inimeste tööhõive edendamiseks, teatas selle korraldaja. Kõige olulisemaks ümarlaudadelt välja tulnud mõtteks peab Indrek Ülper vajadust töökeskuste järele, mis elavdaksid tööturgu märgatavalt.

Indrek ja MTÜ Abikäsi teised asutajad lõpetavad rattatuuri pühapäeval kell 14.00 Eesti Tööandjate Keskliidus (Toompeal Tööandjate Majas, Kiriku 6), kus on kavas arutada ümarlaudadelt kogunenud ideid  Eesti Tööandjate Keskliidu , Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Kaugtöö Ühingu esindajatega.

“Üheks olulisemaks ideeks mida arutada, on vajadus töökeskuste järele, kuna suurel osal  inimestel on raske konkureerida avatud tööturul ning enamik erivajadustega inimesi eelistaks töötada koos teiste endasarnastega,” rääkis Indrek. Erivajadustega inimeste töökeskused peavad olema integreeritud üldisesse majandussüsteemi ning pakkuma võimalusel reaalselt vajaminevaid kaupu ja teenuseid nii era- kui avalikule sektorile. “Siinjuures on väga oluline töökeskuste hea koostöö ettevõtete, kohaliku omavalitsuse ja riigiga, et määratleda ära ühelt poolt erivajadustega inimeste soov tööturul osaleda ja teiselt poolt teenused ja kaubad, mida turg vajab,” märkis Indrek.

MTÜ Abikäsi on asutamas sarnast töökeskust Tallinnas Kadaka teel. Koostöös Viasatiga on tänaseks käivitunud telemarketingi osakond, mis pakub tööd viiele erivajadusega inimesele. Lisaks on Abikäel mitmeid koostööpartnereid erasektorist, kes pakuvad erivajadustega inimestele projektipõhist tööd Abikäe ruumides.

“Ka mitmed suuremad edukad ettevõtted kinnitasid, et on valmis riigi kaasabil looma osakondi, mis pakuvad tööd korraga viiele ja enamale erivajadusega inimesele,” ütles Indrek. “See näitab, et tööandjad tegelikult hindavad erivajadustega inimeste tööjõudu, kuid pelgavad sageli nende palkamisega kaasnevaid kohustusi ja piiranguid.”

Indrek rõhutas, et töökeskuste loomisel peetakse silmas eelkõige neid erivajadustega inimesi, kes on ise valmis ja huvitatud tööturul osalema. Tema hinnangul on selliseid inimesi täna üle Eesti umbes 40 000, neist suurem osa Tallinnas ja Tartus.

Indrek lisas, et kui vajadus töökeskuste järele peaks leidma era- ja avaliku sektori otsustajate hulgas tunnustust, saab keskuste ideed laiendada ka pikaajalistele töötutele ja teistele riskirühma kuuluvatele inimestele, kes ei ole kohe valmis avatud tööturul osalema. “Jalgrattatuuri käigus aset leidnud kohtumised panevad uskuma, et kui edukamad ettevõtjad, poliitiline eliit ja kolmas sektor pead kokku panevad, saab tööpuuduse viia üsna kiiresti normaalsele tasemele,” kinnitas Indrek.

Autor: Haldusuudised.ee