Jones Lang LaSalle andmetel kasvasid Jaapani ärikinnisvara otseinvesteeringud aastaga teises kvartalis 35 protsenti, 5,8 miljardile dollarile. IB Research and Consultingu andmetel on 37 börsil olevat kinnisvarafondi (REITi) kahekordistanud aastaga kinnisvaraostu 372 miljardile jeenile ehk 4,38 miljardile dollarile.
“Oleme juba taastumise trendis, kuid selle tempo on üliaeglane,” ütles Otani Deutsche Bankist. “Jaapani turg on nii suur, et me ei saa loota ootamatule turu ümberpööramisele,” lisas ta.
Kolmes metropolis ehk Tokyos, Osakas ja Nagoyas aeglustus hinnalangus mulluselt 6,1 protsendilt 3,2 protsendile. Mujal oli langus suurem (3,9 protsenti).
Tokyo keskmise korrusmaja korteri hind tõusis märtsis aastaga 6,8 protsenti, 50,7 miljonile jeenile, teatas Real Estate Economic Research Institute. Seega maksis korter 7,1 miljonit krooni.
“Keskmise korteri suurus võib olla nii 50–70 ruutmeetrit, ” ütles LHV Jaapanis elav fondijuht Andres Viisemann Äripäevale. “Sõltuvalt asukohast võib hind viis või rohkem korda erineda. Suurem korrusmaja ise juba tähendab, et tegu on pigem hea või väga hea ehitisega ja tõenäoliselt ka korralikus asukohas. Tavalised korterelamud on väiksemad kui meie viiekorruselised majad,” kirjeldas ta.
Hind võib tunduda kõrge, kuid tipptasemelt on hind kukkunud 65 protsenti. Ärikinnisvara hinnad on kukkunud 1991. aasta tipptasemelt 40 protsenti.
Jaapanis on olnud korduvaid majanduse ja ka kinnisvaraturu elavnemise valestarte. Jaapan on meeldetuletuseks, et ka meile imporditud USA raamatutarkus, et kinnisvarahinnad ainult tõusevad ja võimalikult väikese omafinantseeringuga laenu abil rikkuse kokkuajamine eluasemete ostmisega hinnatõusu ootuses ja väljarentimiseks ei pruugi igal pool ja igal ajahetkel õnnestuda.
Jaapan aga võiks rääkida loo, kuidas laenuga eluaseme omamine on lihtsaim meetod oma jõukuse mahamängimiseks, kui osta buumi tipust. Loodetavasti ei tee teised arenenud riigid läbi Jaapani kogemust, kuigi märke sellelaadsetest arengutest võib märgata nii USAs kui ka Euroopas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.