Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jaapani kinnisvara lõputu langus
Eluasememaa hinnad on Jaapanis kukkunud 19 aastat järjest. Ärikinnisvara hinna langus on olnud mõnevõrra leebem. Investorid on hakanud vaikselt vaatama kinnisvara poole, lootes languse lõppu, seda vähemalt kolmes suuremas linnas.
Jaapanis on kinnisvarahindade langus aeglustunud, millest loodetakse turu stabiliseerumist. Üle riigi tuli aastaseks kinnisvarahindade languseks juunis 3,7 protsenti. Aasta tagasi langesid hinnad 4,4 protsenti, teatas Jaapani maa-, infrastruktuuri-, transpordi- ja turismiministeerium.
Maa hinnalangus võib tuure maha võtta, kuna koduostjad ja arendajad võivad jätkuvalt tulla 27 triljoni dollari suurusele turule, kus hinnad on 1980ndate mullimajanduse tasemelt pooldunud. Tokyos tõusid kortermajade hinnad märtsis 20 kuu tipptasemele, mis Deutsche Banki kinnisvaraanalüütiku Yoji Otani sõnul viitab sektoris toimuvale taastumisele.
“Hakkame nägema olulist maa ostmise aktiivsuse tõusu, mis vihjab Tokyos turu põhja tegemisele,” ütles Jaapani suurima kinnisvaraarendaja Mitsubishi Estate’i juhatuse esimees Keiji Kimura Bloombergile.
Jones Lang LaSalle andmetel kasvasid Jaapani ärikinnisvara otseinvesteeringud aastaga teises kvartalis 35 protsenti, 5,8 miljardile dollarile. IB Research and Consultingu andmetel on 37 börsil olevat kinnisvarafondi (REITi) kahekordistanud aastaga kinnisvaraostu 372 miljardile jeenile ehk 4,38 miljardile dollarile.
“Oleme juba taastumise trendis, kuid selle tempo on üliaeglane,” ütles Otani Deutsche Bankist. “Jaapani turg on nii suur, et me ei saa loota ootamatule turu ümberpööramisele,” lisas ta.
Kolmes metropolis ehk Tokyos, Osakas ja Nagoyas aeglustus hinnalangus mulluselt 6,1 protsendilt 3,2 protsendile. Mujal oli langus suurem (3,9 protsenti).
Tokyo keskmise korrusmaja korteri hind tõusis märtsis aastaga 6,8 protsenti, 50,7 miljonile jeenile, teatas Real Estate Economic Research Institute. Seega maksis korter 7,1 miljonit krooni.
“Keskmise korteri suurus võib olla nii 50–70 ruutmeetrit, ” ütles LHV Jaapanis elav fondijuht Andres Viisemann Äripäevale. “Sõltuvalt asukohast võib hind viis või rohkem korda erineda. Suurem korrusmaja ise juba tähendab, et tegu on pigem hea või väga hea ehitisega ja tõenäoliselt ka korralikus asukohas. Tavalised korterelamud on väiksemad kui meie viiekorruselised majad,” kirjeldas ta.
Hind võib tunduda kõrge, kuid tipptasemelt on hind kukkunud 65 protsenti. Ärikinnisvara hinnad on kukkunud 1991. aasta tipptasemelt 40 protsenti.
Jaapanis on olnud korduvaid majanduse ja ka kinnisvaraturu elavnemise valestarte. Jaapan on meeldetuletuseks, et ka meile imporditud USA raamatutarkus, et kinnisvarahinnad ainult tõusevad ja võimalikult väikese omafinantseeringuga laenu abil rikkuse kokkuajamine eluasemete ostmisega hinnatõusu ootuses ja väljarentimiseks ei pruugi igal pool ja igal ajahetkel õnnestuda.
Jaapan aga võiks rääkida loo, kuidas laenuga eluaseme omamine on lihtsaim meetod oma jõukuse mahamängimiseks, kui osta buumi tipust. Loodetavasti ei tee teised arenenud riigid läbi Jaapani kogemust, kuigi märke sellelaadsetest arengutest võib märgata nii USAs kui ka Euroopas.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele