Toomas Annus: tellijaks riik, levinud skeem

„Ehitusega on lihtne – erasektor lihtsalt füüsiliselt ei telli midagi. Ehitust tellivad riik ja omavalitsused, kasumlikkus on surve all ja hinnad on tõusvas trendis,“ kirjeldas Annus olukorda. Kuna aga muud turgu peale riigi pole, üritavad ehitajad riigihangetel erinevaid mooduseid, kuidas kaheldavat kasumit teenida. Mõned aastad tagasi toimis levinud äriskeem veel nii, et peatöövõtja asutas tütarettevõtte, andis sellele tööd üle ja võttes kohe alguses 10% hankerahast kasumina endale. „Alltöövõtja tegi siis selle tütarettevõtte all tööd, raha jäi aga saamata,“ iseloomustas Annus üht meetodit, kuidas ehitusturul toimetatud.

„Meiegi elasime selle korra läbi. Alguses me ei saanud aru, miks peatöövõtjale meie hinnad tähtsad pole. Aga siis sai selgeks, et neil polnudki maksta plaanis,“ tõi Annus näite omast kogemusest.

Praegu on tema sõnul käibel ka teine meetod, mis tähendab sisuliselt arvestust teha riigihankel töid ainult osaliselt ja siis minema kõndida. Pakkumine tehakse tema sõnul kuni 70 protsenti omahinnast odavamalt. Majast tehakse vundament valmis, kasseeritakse selle eest raha ja siis minnakse minema. Kasum on ettevõttel saadud, aga maja ise aga jääb valmis ehitamata.

Kui usute paranemisse, soovitan investeerida

Olukord kinnisvaraturul pole Annuse hinnangul samuti väga hea. „Hotelle pole juurde vaja, büroopindasid pole vaja, kaubanduspindasid pole samuti näha, et oleks juurde vaja. Sellega end lohutada, et soomlastel on elaniku kohta rohkem kaubanduspinda, kui meil, pole väga suur lohutus,“ arutles Annus.

Samal ajal märkis ta, et hea kinnisvara läheb ikka kaubaks. „Vanad korterid on meil müüdud ja sel aastal ehitatud korteritest on üheksa müümata. Kui on hea kaup ja mõistlik hind, saab müüa,“ rääkis ta. Annus märkis samas, et ehitushinnad on meil võrreldes muu Euroopaga väga odavad. „Kui usute majanduse paranemisse, siis soovitan investeerida,“ lisas ta. 

Eestil Soome positiivne mõju  

Annuse sõnul on Eesti ehitusturu olukord parem teistes Balti riikidest seetõttu, et oleme Skandinaaviale lähemal. „Soome tähtsus igale Eesti majandussektorile on väga raske alahinnata. Tegur number 1 ei ole meie ise, vaid meie naaber. See eristab meid Lätist ja Leedust,“ nentis ta.

„Hoiaks pöialt soomlastele ja nende valitsusele, et nemad päästavad. Teevad investeeringuid ja eestlased teevad tööd,“ lisas Annus.

Suuremalt aga välisturgudele pole Eesti ettevõtjatel väga asja. „On üksikuid projekte või avantüüre, aga muidu pole selleks raha,“ rääkis Annus.

Kokkuvõttes uskus Annus, et enamik Eesti ehitajaid peavad vastu senikaua, kuni Eestile antakse euroraha, st siis vähemalt aastani 2013.

Konverentsil Äriplaan 2011 esinenud Annus peatus ka käimasoleval nn maadevahetuse protsessil, kus ta parasjagu süüpingis istub. Tema põhiliseks sõnumiks oli see, et nii kaitsepolitsei kui ka prokuratuur on enamikku episoode, milles teda süüdistatakse, valesti tõlgendanud.

Autor: Haldusuudised.ee