Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Reiljan küsis Annuselt sauna ja kamina ehitamise kohta
Täna jätkus Harju maakohtus maadevahetuse kohtuistung, kus prokuratuur jätkas telefonikõnede refereerimisega. Ühes telefonikõnes Merko suuromaniku Toomas Annusega küsis rahvaliidu eksesimees Villu Reiljan, kas korterisse saab ka sauna ja kamina ehitada.
Prokuratuuri jälitustegevuse käigus lindistatud telefonikõned 2004. aasta novembrist näitavad, et Reiljan ja Annus rääkisid esmalt Tallinnas Pärnus maanteel asuvast korterist. Reiljan helistas Annusele ja teatas, et käis kortereid vaatamas ja informeeris Annust broneeringust.
Kõnesalvestiste järgi helistas Annus mõni aeg peale eelmist kõne Merko töötajale ja rääkis samast Pärnu maantee korterist. Annus teatas töötajale, et tema tuttava sõnul on korter broneeritud endisele rahvaliidu peasekretärile Lea Kiivitile.
Salvestiste järgi helistasid sama aasta novembris veel kord Annus ja Reiljan, aga siis teatas viimane, et tunneb huvi Rävala puiestee korterite vastu. Rävala puiestee korteri kasuks hiljem otsustatigi. Telefonikõnes küsis Reiljan Annuselt, kas sinna korterisse saab ehitada ka sauna ja kamina. Selle kõne ajal oli Reiljan koos inimesega, kelle initsiatiiv oli juurdeehituse kohta küsida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi kohtusaalis pole tänaseni ühtegi lindistust ette mängitud, sõnas prokurör Laura Feldmanis, et eeltoodud ja ka osa teisi kõnesid on tõestuseks, et tehingute tingimuseks oli võimaldada ka endisele põllumajandusministrile ja parlamendisaadikule Ester Tuiksoole korter.
Käesoleva aasta alguses andis tunnistajana üle kuulatud Kiivit kohtule selgitusi, mis asjaoludel soetas ta Rävala puiesteel 3,1 miljonit krooni maksnud korteri. Tunnistusi andes puhkes Kiivit toona kohtusaalis varjatud jälitamise tõttu nutma.
Reiljani kaitsja Aivar Pilve sõnul ei nähtu nendest jutuajamistest, et Annus annaks Reiljanile vastuteene ja jutt on korterist, mille on broneerinud Kiivit.
Reiljan nimetas prokuratuuri süüdistusi alusetuteks ja suisa pahatahtlikeks, sest kõned ei tõesta kõrvalise abi osutamist.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.