Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kolk: Latvenergo on tõsine alternatiiv Eesti Energiale
Latvenergo on väga tõsine alternatiiv Eesti Energiale ja meie kogemus asjaajamises nendega on olnud positiivne. Sellised peavadki turuosa võitma, sõnas elektrienergia suurtarbijate liidu juht esimees Tiit Kolk.
"Enamik suurtarbijaist fikseeris ostetava elektri hinna, kas Eesti Energias või Latvenergos, kas märtsis aasta lõpuni või hiljem mingiks teiseks perioodiks. Hind tõusis minu hinnangul "ainult" 30-40% tänu Latvenergo aktiivsele konkureerimisele Eesti Energiaga," rääkis Kolk.
Ta lisas, et elektri hind on tõusnud 30-40%, maksud oluliselt rohkem ning kokku on tõepoolest elektri hind koos tasudega tõusnud 55%.
"Latvenergo on väga tõsine alternatiiv Eesti Energiale ja meie kogemus asjaajamises Latvenergoga on olnud positiivne. Saavad küsimustest aru ja vastavad kiiresti. Sellised peavadki turuosa võitma," sõnas Kolk.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on taastuvenergiatasust tekkinud ootamatult väga suur kululiik. "Minemata konflikti investorite õigustatud ootustega võiks valitsus taastuvenergiatasu kolmandiku võrra vähendada kuulutades moratooriumi puidu põletamisele Narvas. Siin ei ole mingeid takistusi, kui just metsaomanikud ei hakka pasundama õigustatud ootuste rikkumisest."
"Kas ja millal peaminister taastuvenergiatasu teema ette võtab ei oska ma prognoosida. Elektri suurtarbijate liit on oma toetust vastavale muudatuseelnõule avaldanud," tõdes ta. Viimase seisuga on Andrus Ansip viidanud, et taastuvenergia osa elektrihinnas alles pärast valimisi päevakorda võtta.
"Enamik suurtarbijaid on eksportöörid ning ei saa elektri hinnatõusu tõttu oma toodete hinda tõsta. Seega võib teatud irooniaga öelda, et elektri hinnatõus kompenseeritakse kahjumi suurenemisega," möönis liidu juht.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.