Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Margus Fink: mul pole huvi rääkida
Margus Fink, kes ostis Arco Vara tütarfirmalt nõude Ukrainas tegutseva Hillar Tederi vastu, teatas, et tal pole mingit huvi tehingust rääkida.
"Mul on aega küll, aga ausalt öeldes pole mul mingit huvi rääkida. Ega meil mingi avalik ettevõte pole. Ma tean, millest tahate rääkida, aga mul ei ole mingit huvi rääkida teiega," teatas Margus Fink kuuldes, et talle helistab ajakirjanik.
"See ei ole midagi isiklikku, aga niimoodi on, ma elan oma elu. Ma ei pea enda tegevust reklaamima või kellelegi millestki teada andma," lisas ta.
Margus Fink ütles, et ajakirjanikul pole mõtet helistada ka Eve Finkile.
Finkid ostsid Arcolt nõude Tederi vastu 52 miljoni krooniga, nõude suurus on praeguseks 138 miljonit. Nõue on suunatud Tederi firma Celia Crowd (endine Ühendatud Kapital) vastu, mis on praeguseks varatu firma. Arco oli enne nõude müümist juba aasta aega üritanud tulutult Tederilt raha saada.
Äripäev soovis Finkidelt uurida, miks nad ostsid Arcolt nõude Tederi firma vastu ning kust nad selleks raha said. Abikaasade Finkide kohalikul ühisfirmal AS EMF Invest eelmise aasta lõpus küll märkimisväärset vara polnud. Ettevõtte omakapital jäi alla 3 miljoni krooni ning varade maht oli veidi üle 6 miljoni.
Arco Vara juht Lembit Tampere ütles eile, et Finkid ajavad äri Ukrainas ning viitas, et küllap "seal jooksid asjad omavahel ühte tuppa kokku". Teder aga väitis, et pole Finkidega paar aastat suhelnud ega tea nende Ukraina tegemistest mitte midagi.
Finkide huvi Ukraina kinnisvaraäri vastu ilmestab 2006. aastal Äripäevas ilmunud uudis, et Eve Fink kaitses magistritöö Ukraina kinnisvaraturust. Juba toona keeldus Eve Fink aga oma tegevust Ukraina suunal kommenteerimast.
Finke on minevikus saatnud mitmed skandaalid
Aastaid tagasi peeti Finke Tallinna kinnisvaraturul olulisteks tegijateks, nendega seotud tehingute mahtu Tallinna vanalinnas hinnati kümmekond aastat tagasi paarisaja miljonile krooni kanti. Finkide äripartneritena on meedias nimetatud Victor Prihodkot ja Vene ärimeest Valeri Burdjonnõid. Uudiskünnise ületas näiteks omaaegne Raeköögi erastamine selle seltskonna poolt.
Äripäev kirjutas 2003. aastal Finki edukast tehingust vanalinnas skandaalse keskerakondlasest advokaadi Viktor Kaasikuga. Kaasik ostis toona 155 miljoni krooniga endise kultuuriministeeriumi kinnistu Tallinna vanalinnas, mille ta oli aasta varem erastamise korraldajana aidanud müüa Margus Finki juhitavale firmale 80 miljoniga.
Hetkel kuum
Margus Fink on meediasse pääsenud ka peksmisskandaaliga BonBoni ööklubis. 2005. aastal kirjutas Õhtuleht, et Margus Fink läks ööklubis kaklema oma kaaslannaga flirtima tulnud mehega. Lisaks on Õhtuleht kirjutanud, et Meelis Lao ja Margus Fink omasid klubis lausa isiklikku lauda, mis hoiti neile alati vaba.
Margus Fink on töötanud advokaadina Aivar Pilve büroos ning aastatel 1997-2002 olnud seal ka nõukogu liige.
Eve Fink on minevikus olnud ametis Tallinna linnavalitsuses linnavara osakonna juhataja ja abilinnapeana. Ka tema on meediasse pääsenud mitme skandaaliga. Näiteks kirjutas Õhtuleht 1999. aastal, et Eve Fink kohtus Hispaanias Imre Arakase ja Toomas Helinaga, keda politsei on seostanud organiseeritud kuritegevusega. Fink ise eitas siis Arakase ja Helinaga kokkusaamist. Õhtulehe ajakirjanik uuris ühes intervjuus Finkilt, kas viimane käis Hispaanias Ardi Sillarit ja Rene Kuulmanni lepitamas ja sai siis Eve Finkilt vastuseks: "Minge põrgu. Ma ei tunne selliseid inimesi nagu Sillar."
Samal aastal sattus Eve Fink ajakirjanduse hammaste vahele ka siis, kui ärimees Mati Kebina tunnistas kaitsepolitseile, et maksis Nõmme turu rendile saamise eest teiste hulgas Tallinna abilinnapeale Eve Finkile. Kebina võttis nädal pärast ülestunnistust oma avalduse kaitsepolitseist tagasi ja teatas ajakirjandusele, et teda valdas avaldust kirjutades meeltesegadushoog.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Enimloetud
1
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele