Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arendajate mineeritud põllud
Pooleli olevad arendused on eramu ostjale kui miiniväli, kus eksimusest saad teada liiga hilja.
Tallinna ümbruse põldudel on hulganisti pooleli arendusi, kuhu arendaja võib ka praegu krunte vabalt klientidele müüa ilma, et ta kohustuks infrastruktuuri välja ehitama. Seetõttu ei pruugi eramute ostjad saada oma majadele ka kasutuslubasid.
Üks selline näide asub Saku vallas. Nurmeniidu kinnisvaraarenduses käib praegu kolme-nelja eramu ehitamine. Uusasukaid ei näi kohutavat fakt, et juba valminud majade elanikud ei oma tänaseni kasutuslubasid. Arendaja on jätnud rajamata teed ja lõpetamata kanalisatsiooni. Pügada võivad kinnisvaraostjad saada arendajalt Anu Tikanilt, kes temalt krundi ostnute ja vallaametnike sõnul on erialalt hoopis juuksur.
Nurmeniidu elurajooni kinnistu ostnud Jarko jättis maja ehitamise pooleli, niipea kui kuulis probleemidest. “Ta ei ole pahatahtlik, vaid lihtsalt ei oska arendada,” ütleb Jarko Tikani äritegevust iseloomustades.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vald ostjaid ei hoiataSel aastal Nurmeniidu arenduses maja ehitamist alustanud Jan kuulis probleemidest esimest korda Äripäevalt. Kuigi ta on käinud seoses ehitusloaga mitu korda vallavalitsuses, siis tema sõnul seal teda tulevastes probleemides kasutusloa saamise asjus ei hoiatatud. Tikanilt endalt kommentaari saada ei õnnestunud. Ta ütles vaid, et on üksik pensionär, teda see asi ei huvita ning viskas toru hargile.
Kuna õigusaktides puudub termin “arendaja”, pole kinnisvaraarendajale sätestatud ka ühtegi õigusaktidest tulenevat nõuet. “Nii võib kinnisvaraarendajaks olla 6aastane laps või 80aastane vanatädi,” kommenteerib Rae valla ehitusameti juhataja Enno Harmipaik tallegi tuttavat olukorda, kus vastutuse sadade inimeste elukäigu eest võtavad inimesed tänavalt. Saue vallas Alliku külas Tiiri, Kaera, Põllu tänavate ja Kaevu tee piirkonnas arendataval alal on elav mälestus leebete lepingutega buumiajast, kus arendaja vastutus oli madal.
Valla õppetunnidSaue vallavalitsuse planeeringute spetsialisti Maili Metsaotsa sõnul oli buumiaeg omavalitsustele õpetlik: ühe õppetunnina ei väljasta nad enam arendajale ehitusluba enne võrkude väljaehitamist. Mõnelt arendajalt nõuab Saue vallavalitsus etapiviisilist väljaehitamist, kus näiteks kümnest majast koosnev arendus ehitatakse ja võetakse valla poolt vastu mõne maja kaupa koos tervikliku tehnilise infrastruktuuriga.
Rae vallavalitsus on alates 2007. aastast arendajatega lepingut sõlmides oluliselt karmim, nõudes neilt üldkasutatavate teede, haljastuse ja kommunikatsioonide väljaehitamist ning lisagarantiisid. “Eesmärk on kaitsta kogukonna huve ülikasumit taotlevate kinnisvaraarendajate ees,“ põhjendab ehitusameti juhataja Harmipaik.
Nõnda loodavad omavalitsused välistada uusi nukraid kipskarpide ja väljaehitamata teedega monumente.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.