Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pankrotistunud viinatöösturi kinnistud müügis
Pankrotihaldur on müüki pannud Igor Savenkovile kuuluvad viis kinnistut, lootes müügist teenida kokku kaheksa miljonit krooni. Savenkovi vastu on esitatud nõudeid ligi 200 miljoni krooni ulatuses.
Ametlike Teadaannete kohaselt on eile enampakkumisele pandud 4,2-hektariline kinnistu Paldiski linnas alghinnaga 3,36 miljonit krooni, 9,07-hektariline kinnistu Kuusalu vallas alghinnaga 0,8 miljonit krooni ning kolm kinnistut Viimsi vallas: 2,42-hektariline alghinnaga 1,6 miljonit krooni, 1,78-hektariline alghinnaga 1,8 miljonit krooni ja 4936-ruutmeetrine alghinnaga 0,4 miljonit krooni.
Alkoholitootja ASi Onistar suuromaniku Savenkovi kui eraisiku pankrot kuulutati välja selle aasta 8. jaanuaril. Onistar pankrotistus eelmise aasta 16. juunil.
Igor Savenkovi vastu on esitatud nõudeid ligi 200 miljoni krooni ulatuses, kusjuures ühe nõude osas on kohtuvaidlus pooleli.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Alustasin Savenkovi vara müügiga nii hilja, sest enne seda pakuti võlglasele kompromissi võimalust, kuid see ei realiseerunud,“ ütles pankrotihaldur Urmas Tross.
Tema kinnitusel pole müüki pandud viis kinnistut kogu Savenkovi vara. „Tegu on lahusvaraga ehk tema nimel oleva varaga,“ täpsustas Tross. „Tal on ka ühisvara, aga see vara tuleb enne ära jagada. Eraisiku pankrotimenetlus ei puuduta ainult võlgnikku ennast, vaid puudutab ka tema perekonda. Haldur peab arvestama abielu kestel soetatud varaga. Seda vara tuleb jagada. Peab vaatama, kes on võtnud vara soetamisest osa ja kui palju ta on osa võtnud.“
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.