"Juhist sõltub ekspordi paisumisel rohkem kui lihttöötajast"

Eelmisel aastal tippjuhtide kogupalk tõusis – mitte küll põhipalga, vaid lisatasude kasvu arvelt. Mida te sellest arvate? On see normaalne?

Uuringu all olev palgaperiood on 2009. aasta. Et juhtide aastaboonused makstakse välja järgmise aasta alguses, siis mõjutas 2009. aastal boonuste väljamakseid enim 2008. aasta tulemus. Finantskriis plahvatas 2008. Aasta teises pooles ja laienes majanduskriisiks 2008. aasta neljanda kvartali jooksul. Ehk siis lõviosa 2008. aastast läks optimistliku tähe all ja turg muutus alles aasta lõpus ning 2009. aastal välja makstud juhtide tulemustasud peegeldavad veel kriisieelset olukorda.

Tegelikult ei oleks seal ka midagi eriskummalist, kui kriisi ajal juhtide palgad tõusevad. Tõõjõuturul kerkib just kriisi ajal nõudlus tugevamate juhtide järele, samas kui pakkumine on tugevate ja karastunud juhtide osas sõltumatu majandustsüklist. Nii et nõudlus kasvas, pakkumine mitte ja teoreetiliselt oleks normaalne eeldada hinna kasvu. Paraku on kaks komponenti, mis seda tasakaalustasid: esiteks rahamassi vähenemine majanduses ja teiseks juhtide solidaarsustunne kõigi ettevõtte töötajatega. Nii on ka põhjendatav, miks üldine keskmine põhipalk ei kerkinud ega langenud 2009. aastal.

Osalt oli välja toodud põhjusena motiveeritust. On see piisav argument?

Äriorganisatsioon peab toimima igal ajahetkel õlitatult ja tootma positiivset rahavoogu või võtma turuosa. Juhtide motiveeritusest sõltub palju. Seetõttu ka kohandatakse juhtide tasusüsteeme konkreetsetele oludele vastavaks, et igal ajahetkel organisatsioon töötaks maksimumrežiimil. Nii et halbadel aegadel annavad osanikud suurema proportsionaalse osa oma oodatavast kasumist juhtide töötasuks, kui seda headel aegadel peab tegema – see aitab firmaväärtust säilitada ja kriisi edukalt ületada. Seda on näha ka kahe 2009. aastat puudutava uuringu tulemuste ülevaatuses, kus ühelt poolt ettevõtete kogukasum kahanes, aga teisalt juhtide palgatasemed säilisid.

Eestis oli tippjuhtide põhipalga kasv eelmisel aastal Balti riikidest kõige kiirem. Mille või kelle arvel see tulla võis? Mis sektoris see kasv võis kõige suurem olla?

Seda ei oska täpselt kommenteerida, kui ei tea milliste ettevõtete alusel konkreetne uuring on teostatud. Üldiselt on Hay konsultantide kliendibaas Leedus ja Lätis suurem kui Eestis ja siin võib tõesti olla tegu erinevast uuringubaasist tulenevate tulemuste võrdlemisega. Paraku Hay pressiteade ei anna täpsustust uuringus osalenud ettevõtete spetsiifikast. Meie oma uuringud on näidanud, et Eesti liigub Lätist-Leedust üks-kaks kvartalit eespool.

Nii oleks see Eesti kiirem kasv seletatav sellega, et Eesti väljatulek majanduskriisist on olnud kiirem. Samas võib tuleneda ka sellest, et Eestist oli uuringu all proportsionaalselt suurem kogus rahvusvahelisi suurettevõtteid, või monopolisituatsioonis olevaid infrastruktuuri ettvõtteid, kes ei ole majandustsüklitele nii tundlikud kui väike- ja keskmise suurusega ettevõtted.