18. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Midagi saab ikka tagasi nõuda, kui on tehtud midagi ebaseaduslikku seoses konkreetsete tee-ehitushangetega. Kose-Aruvalla hanke puhul on null krooni välja makstud. Muud hanked, millest siin jutt on olnud – seal on välja makstud 5%," vastas Parts küsimusele, kas Eesti võib hangete uurimise tõttu ilma jääda eurorahadest. Parts lisas, et alati on oht rahadest ilma jääda, aga praeguse info põhjal ta ei hindaks seda riski üle.

Samas ei tähenda see tema sõnul, et uurimise lõpp rahade allesjätmise või äravõtmise kohta mingit selgust peaks tooma. "Ei, ta ei ole seotud ka konkreetse uurimisega. Euroraha eesmärk on, et ehitataks teid kehtestatud reeglite alusel. Kui reegleid on järgitud ja tee on ehitatud, on raha kasutatud sihtotstarbeliselt," kommenteeris minister.

"Kas üks või teine inimene täitis üht või teist rolli ja tegi veel midagi, mis on kvalifitseeritud kuidagi, ei tähenda automaatselt, et me peaksime maksma trahve või raha tagasi andma," lisas Parts.

Peaminister Andus Ansip täiendas, et teede ehitamiseks mõeldud eurorahasid ei plaanita kasutada seadusevastaselt. "See ei saaks olla põhjus, miks raha võiks jääda kasutamata või tagasi küsitud saada," märkis ta.

Samas kinnitas peaminister, et teoreetiliselt on olemas võimalus, et raha jääb kasutamata. "Kaks aastat on käinud ainult vaidlused ja mitte sentigi ei ole suudetud investeerida. See on kõige suurem kuritegu riigi vastu. Kaks aastat on lihtsalt projekti käivitamist edasi lükatud erinevate vaidluste tõttu," rääkis Ansip.

Ta möönis, et kui Eesti käivitab Kose-Aruvalla tee-ehituse nelja aasta pärast, siis on tõesti raha juba läinud. "Siis me neid ei saa. Aga me saame neid rahasid alati ka ümber tõsta," selgitas Ansip, et kõik pole veel kadunud.

Juhan Parts märkis, et eurorahade kasutamine ja hanked, kuhu see raha suunatakse, on väga mitu korda läbi auditeeritud, mis annab olulise tagatise raha õigele kasutamisele. "Ei ole nii, et kellelgi kuskil tekkis mõte, et kuule mine vii see kärutäis mulda hoopis sinna puu alla," selgitas ta. Partsi sõnul on eurorahade kasutamine väga keeruline protsess ja võib isegi öelda, et liialt bürokraatlik.

Andrus Ansip rääkis, et nii valitsus kui ka majandusminister on huvitatud Euroopa Liidu vahendite võimalikult kiirest kasutamisest. "Kas me survestame ametnikke? Kindlasti survestame. Aga kindlasti mitte ei survesta me neid kasutama ebaseaduslikke vahendeid selleks, et projektid saaksid kiiresti käivitatud," rõhutas Ansip.

Autor: Haldusuudised.ee