Milles kahtlustatakse Prisket ja Tsäkkot

Riigiprokuratuur avas majandusministeeriumi kantslerile Marika Priskele, maanteeameti juhile Tamur Tsäkkole ning Nordecon Infra peadirektorile Erkki Suurorule seoses kahe teedeehituse riigihankega esitatud kuriteokahtlustuste sisu.  

Tegemist on Tartu maantee Aruvalla-Kose teelõigu projekteerimise ja ehitamise ning Narva maantee Liiapeksi-Loobu teelõigu ehitamise hangetega.

Riigi peaprokurör Norman Aas, menetlust juhtiv riigiprokurör Triin Bergmann ning kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Eerik Heldna rääkisid ajakirjanikele kahtlustuste sisust.

Selle järgi andis Priske Tsäkkole ja ministeeriumi ametnikele korraldusi, et need leiaksid võimaluse kompenseerida Nordecon Infrale Liiapeksi-Loobu hanke alapakkumine.

Ettevõtjale antigi lootust, et kümne miljoni krooni eest on tal võimalik teha mittevajalikke töid.

Muudatused jäid tegemata, sest omanikujärelevalvet teinud OÜ Vealeidja, eesotsas endise maanteeameti juhi Riho Sõrmusega, nendega ei nõustunud. Seda hoolimata ametnikepoolsest tugevast survest.

Et enamik remondile kuluvast 122 miljonist kroonist tuleb Ühtekuuluvusfondist, ei oleks mittevajalikele töödele kulutatud summad olnud abikõlbulikud ning toetusraha oleks tulnud kas osaliselt või täielikult tagasi maksta.

Aruvalla-Kose teelõigu hanke juba koomiliseks muutunud vaidluste lõpetamiseks survestasid Priske ja Tsäkko Nordecon Infrat ja Lemminkäinen Eestit, et ettevõtted lepiksid kokku hanke võitja. Kaotaja oleks  saanud teha vastutasuna alltöövõttu. Kokkulepe jäi sõlmimata, sest Lemminkäinen Eesti sellele liimile ei läinud.

Kahtlustuste järgi survestasid kantsler ja maanteeameti juht ka riigihangete komisjoni liikmeid, et need võtaksid vastu ebaseadusliku otsuse tunnistada edukaks Nordecon Infra pakkumine.

Ükski ettevõtja pole kaebusega kaitsepolitsei poole pöördunud. Teedeehituse hangetega seonduvaid asjaolusid uurib kaitsepolitsei juba kevadest saadik. Priske ja Tsäkko on seni keeldunud ütluste andmisest.

„Eestile strateegiliselt oluliste objektide puhul ei saa julgeolekuasutus kõrvalt vaadata, kui võib tekkida oht riiklikele huvidele,“ märkis Heldna.

Peaprokurör Aasa sõnul on uurimine alles tõendite kogumise faasis ja ei ole välistatud, et kahtlused võivad muutuda või täpsustuda. „Uurimise ülesanne on selgeks teha, kas on alust süüdistuse esitamiseks,“ lisas ta.

Praeguseks ametitest kõrvaldatud Prisket ja Tsäkkot kahtlustatakse seotuses riigihangete nõuete rikkumise, usalduse kuritarvitamise ja konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisega.

Nordecon Infra peadirektorit Suurorgu kahtlustatakse seotuses konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisega.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar

„Ministeeriumi jaoks on täna selgunud kahtlustuse sisust kõige olulisem järeldus, et mingit rahalist kahju uurimise all olevate hangete puhul tekkinud ei ole. Samuti sai kinnitust fakt, et ühtegi ametnikku ei kahtlustata omakasu saamises või taotlemises.

Nüüd, kus ka ministeerium on saanud tutvuda kahtlustuste täpsema sisu ja asjaoludega, on ministeeriumi teenistusliku järelevalve komisjonil võimalik läbi viia oma uurimine, mille tulemused avalikustatakse.Ministeeriumi andemetel ei ole Liiapeksi-Loobu teelõigu ehitusel kokku lepitud, teostatud ega välja makstud mitte ühtegi lepinguvälist lisaööd.“

Autor: Haldusuudised.ee