Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Statistika: tööandja peab noort vanast võimekamaks
Tööandjad kasutavad endiselt 1990ndatel sündinud stereotüüpi, mille kohaselt on nooremad inimesed vanematest tööotsijatest nii füüsiliselt kui ka vaimselt võimekamad, rääkis täna avaldatud sotsiaaltrendide kogumikku tutvustades statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell.
Krusell mainis, et ühiskonnas on levinud stereotüüp, nagu oleks vanemaealised vähemvõimekamad, nad ei soovi end täiendada jms. On aga uuringuid, mis väidavad vastupidist.
"Vanemad inimesed on tööturul pigem paremas positsioonis kui noored, kelle töötuse määr ulatus vahepeal 40%ni," rääkis Krusell ja lisas, et noored ei asenda enam tööturul vanemaid inimesi.
Kui 1990ndate aastate algul kaotasid vanemad inimesed struktuursetes reformides rohkem, siis praegu tulevad vanemaealised vanuses 60-64 üsna hästi toime, sest jätkatakse töötamist ning töötasule lisandub igakuine pension.
Kriisi tingimustes oli nii vanemaealiste hõive kui ka töötus pisut väiksem kui parimas tööeas inimestel. Oluline on ka see, millisel ametikohal töötatakse ja millist palka saadakse.
"Vanemaealised töötavad madalamatel positsioonidel ja vaatamata ametile on neil ka madalam palk. Võiks öelda, et kindlasti mõjutab madalam palk ka majanduslikku toimetulekut, kuid kas nad tulevad halvemini toime? Vastus on jah ja ei," ütles Krusell.
Oluline küsimus on, kas vanemaealised suudavad oma haridust rakendada. Vanemate seas on rohkem inimesi, kel on kõrgharidus, kuid kes töötavad alal, mis tegelikult kõrgharidust ei vaja.
Vanemad inimesed töötavad meelsasti osaajaga ja seda sageli üksnes seetõttu, et ei tahetagi rohkem töötada. Vanuses 50-59 töötatakse samuti palju osalise tööajaga, kuid seetõttu, et pole täistööajaga kohta leitud.
Krusell tõdes samas, et vanematel on parimas tööeas inimestest keerulisem tööd leida, sest Eestis lokkab n-ö statistiline diskrimineerimine.
"Euroopa liidu riikide kontekstis oleme (vanemaealiste hõivelt - toim) üsna heal positsioonil, ainult Rootsi on meist eespool," rääkis Krusell samas. "Eestis pole kasulik tööturult taanduda."
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
2
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele