Tööandjad kasutavad endiselt 1990ndatel sündinud stereotüüpi, mille kohaselt on nooremad inimesed vanematest tööotsijatest nii füüsiliselt kui ka vaimselt võimekamad, rääkis täna avaldatud sotsiaaltrendide kogumikku tutvustades statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell.
Krusell mainis, et ühiskonnas on levinud stereotüüp, nagu oleks vanemaealised vähemvõimekamad, nad ei soovi end täiendada jms. On aga uuringuid, mis väidavad vastupidist.
"Vanemad inimesed on tööturul pigem paremas positsioonis kui noored, kelle töötuse määr ulatus vahepeal 40%ni," rääkis Krusell ja lisas, et noored ei asenda enam tööturul vanemaid inimesi.
Kui 1990ndate aastate algul kaotasid vanemad inimesed struktuursetes reformides rohkem, siis praegu tulevad vanemaealised vanuses 60-64 üsna hästi toime, sest jätkatakse töötamist ning töötasule lisandub igakuine pension.
Kriisi tingimustes oli nii vanemaealiste hõive kui ka töötus pisut väiksem kui parimas tööeas inimestel. Oluline on ka see, millisel ametikohal töötatakse ja millist palka saadakse.
"Vanemaealised töötavad madalamatel positsioonidel ja vaatamata ametile on neil ka madalam palk. Võiks öelda, et kindlasti mõjutab madalam palk ka majanduslikku toimetulekut, kuid kas nad tulevad halvemini toime? Vastus on jah ja ei," ütles Krusell.
Oluline küsimus on, kas vanemaealised suudavad oma haridust rakendada. Vanemate seas on rohkem inimesi, kel on kõrgharidus, kuid kes töötavad alal, mis tegelikult kõrgharidust ei vaja.
Vanemad inimesed töötavad meelsasti osaajaga ja seda sageli üksnes seetõttu, et ei tahetagi rohkem töötada. Vanuses 50-59 töötatakse samuti palju osalise tööajaga, kuid seetõttu, et pole täistööajaga kohta leitud.
Krusell tõdes samas, et vanematel on parimas tööeas inimestest keerulisem tööd leida, sest Eestis lokkab n-ö statistiline diskrimineerimine.
"Euroopa liidu riikide kontekstis oleme (vanemaealiste hõivelt - toim) üsna heal positsioonil, ainult Rootsi on meist eespool," rääkis Krusell samas. "Eestis pole kasulik tööturult taanduda."
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
3
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
4
Uudised
  • 19.06.26, 09:04
Statistikaamet: korterite hinnad hüppasid aastaga 15%. Kas tõesti?
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
5
Uudised
  • 15.06.26, 13:09
Suvilaid müüakse enim pealinna lähedal ja suvituspiirkondades
6
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”

Hetkel kuum

Visioon 2028. Visuaalil keskel vasakul asuva kaheksast majast koosneva M-hoone rekonstrueerimistööd peaksid valmima 2028. aastal. Selle kompleksi keskele on planeeritud Teatri väljak. NB! Estonia teatri ees juba on Teatri väljak. Kuidas nendel edaspidi teha vahet?
Uudised
  • 15.06.26, 12:57
Silme ees pool miljonit kultuurituristi: Piilmannid kolivad Linnar Viiki näitusepinna telki ja siis eraldi majja
Kellatõmbamine.
Uudised
  • 15.06.26, 11:01
Galerii: Sõõrumaa hakkas kauplema võlakirjadega
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Projekt näeb ette viit kaasaegset elamut, nõudlus on aga oodatust väiksem ning seni on valmis ehitatud vaid üks maja.
Uudised
  • 12.06.26, 11:09
Unikaalse vaatega korterid lähevad vaevaliselt kaubaks: müük toppab juba pool aastat
Marienholmi I etapis valmis viis hoonet kokku 50 korteriga (projekteerisid 3+1 arhitektid, sisearhitektibüroo KAMP ja maastikuarhitektid Tajuruum). Poolsaare tipu pool hakkab asuma II etapp (projekteeris BOA Arhitektid).
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
Ega hõisata ei ole: Uus Maa juhatuse liige Mika Sucksdorff paneb Helsingi ja Tallinna eluasemeturud kõrvuti.
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Nurgakivipanijad valmistavad ette kapslit.
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Riia ärimaastik areneb kiiresti ning Grīziņdārzs on kujunemas üheks neist paikadest, kus ajalooline linnamiljöö ja kaasaegne ettevõtluskeskkond kohtuvad loomulikul viisil.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.26, 12:08
Riias kerkib kvartal, kus kontor on enamat kui töökoht

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele