Kui 1990ndate aastate algul kaotasid vanemad inimesed struktuursetes reformides rohkem, siis praegu tulevad vanemaealised vanuses 60-64 üsna hästi toime, sest jätkatakse töötamist ning töötasule lisandub igakuine pension.
Kriisi tingimustes oli nii vanemaealiste hõive kui ka töötus pisut väiksem kui parimas tööeas inimestel. Oluline on ka see, millisel ametikohal töötatakse ja millist palka saadakse.
"Vanemaealised töötavad madalamatel positsioonidel ja vaatamata ametile on neil ka madalam palk. Võiks öelda, et kindlasti mõjutab madalam palk ka majanduslikku toimetulekut, kuid kas nad tulevad halvemini toime? Vastus on jah ja ei," ütles Krusell.
Oluline küsimus on, kas vanemaealised suudavad oma haridust rakendada. Vanemate seas on rohkem inimesi, kel on kõrgharidus, kuid kes töötavad alal, mis tegelikult kõrgharidust ei vaja.
Vanemad inimesed töötavad meelsasti osaajaga ja seda sageli üksnes seetõttu, et ei tahetagi rohkem töötada. Vanuses 50-59 töötatakse samuti palju osalise tööajaga, kuid seetõttu, et pole täistööajaga kohta leitud.
Krusell tõdes samas, et vanematel on parimas tööeas inimestest keerulisem tööd leida, sest Eestis lokkab n-ö statistiline diskrimineerimine.
"Euroopa liidu riikide kontekstis oleme (vanemaealiste hõivelt - toim) üsna heal positsioonil, ainult Rootsi on meist eespool," rääkis Krusell samas. "Eestis pole kasulik tööturult taanduda."
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.