Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome ja Eesti vaheline elektriühendus katkenud
Neljapäeva õhtul katkes Estlink 1 merekaabli rikke tõttu Eesti ja Soome vaheline elektri ülekande ühendus, mis pole siiani taastunud.
Eleringi pressiesindaja Liis Plakki sõnul tohib Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot reeglite kohaselt informatsiooni Estlinki katkestuste kohta jagada vaid pärast seda, kui info katkestuse ja põhjuse kohta on avaldatud Nord Pool Spoti lehekülje "Urgent Market Message" kaudu. Teate järgi oli probleem jahutussüsteemis.
Neljapäeva õhtul kell 21.12 langes rikke tõttu rivist välja Estlink1. Estlinki väljalülitumise põhjustas tehniline rike Espoo konverterjaamas. Vea põhjustas vahelduvvoolu harmoonikute filtri ühe kondensaatori rike. Reedel kella 17 ajal asendasid montöörid Espoo konverterjaamas vigase seadme uuega. Pärast seda alustati Espoos ja Harkus Estlinki töösseviimist, mille käigus ilmnes uus tehniline probleem Harku konverterjaamas, kus jahutuseks kasutatava vedeliku temperatuur oli alla lubatud normi. Tööle saadi Estlink taas laupäeva hommikul kell 8.22.
Eesti ja Soome vaheline ülekandevõimsus Estink 1 on mõlemas suunas 350 MW ning kaabli võimsusi saavad kasutada kõik turuosalised Eestis ja Põhjamaades.
Estlink 1 merekaabli omanik on Eesti Energia tütarettevõte Nordic Energy Link.
Eesti Energia energiakaubanduse direktor Margus Valsi kinnitusel Eesti tarbijaid see kaabli rike ei mõjuta ning varustuskindluse mõttes Eestis midagi ei muutu.
“Elektribörsil on näha olnud, et hinnad langesid ja sellest tulenevalt Eesti elektrijaamade tulud on võrreldes eelmiste päevadega madalamad,” selgitas ta kaablirikke mõjusid.
Need kliendid, kes ostavad elektrit börsihinnaga fikseeritud lepingutega, võidavad sellest, ja need, kes eelnevalt on hinnad ära fikseerinud, see kõikumine ei mõjuta, lisas ta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Häirekeskusesse automaatselt jõudvatest tulekahjuteadetest on enam kui 90 protsenti valehäired. See koormab ebamõistlikult palju meie päästjate ressurssi. Samal ajal võib kellegi elu või vara päriselt olla ohus. Riigil on alates sügisest plaan kaotada väga paljudelt objektidelt ära automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamise. See puudutab muu hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi.
Enimloetud
1
3
Hanno Grossschmidti ja Tomomi Hayashi projekteeritud hoone fassaad saab lihvi. Ostutänava siserhitekt on Marit Ilison.
5
Kas aktiivsele avalikule raha kaasamisele järgneb aktiivne kinnisvaraturg?
Viimased uudised
Vaata esinduslikke galeriisid, mis toimus, toimub ja mis sinna kõik tuleb!
Esikolmikus saadud töötasu käib teistest kaarega üle. Ent Ka üldiselt on töötasud väärikad. Vaata - millist palka küll kellegi juures maksti!
Konverentsid
Hetkel kuum
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/madis-muller-andis-nou-ettevotjale-ja-laenuomanikule-mida-teha-parast-intressilangetust
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele