22. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Selliste linnaosade elanikud vahetuvad kiiresti, soomlaste osa jätkab seal kahanemist protsendi võrra aastas.

Varsti kaitstava teadustöö andmetel toimivad sellised linnaosad immigrantidele väravana ühiskonda. Sealt kolitakse mujale, kui sissetuleku tase tõuseb ja ühiskonda tundma õpitakse.

„Neis piirkondades on tavaline, et elanikud vahetuvad kiiresti. Pealinna piirkonnas kolis iga viies Soome elama tulnud välismaine pere aasta jooksul mujale. Näiteks eestlased on väga nobedad kolijad,“ rääkis väitekirja autor Katja Vilkama Helsingi ülikooli majandusteaduskonnast.

Uuringu jaoks on andmeid keeruline saada, sest osa Soome linnu on kogunud elanike kohta statistikat vaid terve linna ulatuses, piirkondi eristamata.

Vilkama andmetel lahkuvad immigrandid suurema välismaise taustaga linnaosadest kiiremini kui soomlased, aga mõlema grupi vabaks jäänud elamispinnale kolivad välismaalt tulijad. Seega jätkab soomlaste osa neis piirkondades kahanemist.

Mitmel linnal on programme, millega püütakse piirkondade eristumist kahandada, aga Vilkama hinnangul on selle muutuse suunda raske muuta.

Väiksema sissetulekuga välismaalt tulijad kogunevad elama piirkondadesse, kus on rohkem üüripindu ja riigi põhielanikkond kolib tasapisi ära linnaosadest, kus on suur hulk sisserändajaid. Vähemalt alguses on sisserändajad rahul olukorraga, kus ka naabruses elab palju samas olukorras olevaid elanikke. „Oleme võrreldes teiste Põhjamaade suurlinnadega alles sellise muutuse algusjärgus, aga liigume edaspidi nendega samasse suunda,“ tõdes Vilkama.

Autor: Haldusuudised.ee