5. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Okase sõnul ei soovi Texor OÜ avaldada nimeliselt oma tarneallikaid, sest see annaks konkurentidele ja meilt kütust ostvatele klientidele teavet, mida harilikult ettevõte nende eest varjab. “Näiteks tekiks klientidel võimalus teha otse päringuid meie tarnijatele. Kütuse hanke juures peab Texor OÜ silmas eelkõige pakutava kütuse kvaliteeti, hinda ja müüja õigust kütust müüa, nimelt peaks asjaomased teadma, et müügiõiguse annab ettevõtjale riik, sätestades erinevad registreerimisvajadused, osakapitali suuruse jmt,” selgitas Okas.

“Mis puudutab Neste üleskutset avalikustada kõigil oma tarnijad läbi Äripäeva, siis leian, et see ei muuda mitte midagi, see ei anna mingisugust objektiivset pilti kütuseturul toimuvast ja üldse tundub selline lapsik üleskutse, mille usaldusväärsus oleks nullilähedane,” oli ettevõtja kriitiline. “Samuti ei tõtta me hindama kütusemüüjaid nende juhatajate kunagise õiguskäitumise põhjal, kütust müüb siiski juriidiline isik. Kui keegi on kunagi mingi seaduse vastu eksinud ja süüdi mõistetud, siis kehtib riigis kindel kord, kuidas isikuid karistatakse ja isik ennast rehabiliteerib: maksab näiteks trahvi või kaotab mõneks ajaks vabaduse.”

Okase sõnul on neile kui siseturu operaatorile kasulik, et kütuseturul on pakkujaterohkus, sest see on konkurentsile hea, s.t. hoiab kütusehinnad madalal.

Äripäev tundis ka huvi, kas Okase ettevõte on või oli Viking Oili või Vikingfueli klient. “Teie poolt nimetatud ettevõtted ei ole Texor OÜ-le päris võõrad, nimetatud ettevõtted on kütust müügiks pakkunud ja lootes, et see ei tee Texor OÜd mingiks meediakangelaseks, võin öelda, et oleme neilt kütust ka ostnud. Nagu eelnevalt nimetasin, jälgime tarne puhul kolme kriteeriumit - kvaliteet, hind ja müüja legaalsus. Samuti oli see ka nimetatud ettevõtete puhul,” rääkis Okas.

Eesti kütuseäri on viimasel paaril aastal toiminud kui superskeem, kus ausaid ja ebaausaid pole võimalik täielikult eristada, kütuse teekond lõpptarbijani on uskumatult käänuline ja kurvides voolab maha kümneid miljoneid eurosid maksuraha.

Äripäev tutvustas loos üht kütuseturul suurte summade pööritajat, endist politseitöötajat Kaupo Püvi, kes tegeles minevikus aastaid autode varastamisega. Viimasel paaril aastal on ta aga kütuseturul jäänud silma suurte summade pööritamisega ning tõusnud paari aastaga kohalike aktsiisiladude üheks suuremaks hulgimüüjaks. Püvi esimese kütusefirma nimi on osaühing R&B, mis praeguseks kuulub Äripäevas mitmes tankiste tutvustavas loos figureerinud Panama firmale Transatlantic International Brokers Corp.

Teine Püvile kuulunud firma Viking Oil on liikunud täpselt sama teed ja praegu tegutseb Püvi kolmanda firma, Vikingfueli kaudu. Kliendid on Püvile lojaalsed püsinud firmade vahetumisest hoolimata. Tõsi, ka Vikingfuel ei kuulu enam Püvile, vaid tema kirju minevikuga sõbrale, Viljandi meelelahutusärimehele Andres Pajumägile, kuid Püvi on endiselt ettevõtte tegemistega seotud.

Äripäeva andmetel on näiteks Olerex mõistatusliku ärimudeliga Vikingfueli ja tema eelkäija Viking Oili suurklient, ent Olerexi üks omanik Antti Moppel jättis Äripäeva küsimusele kliendisuhte kohta vastamata. Lisaks ärisidemetele Vikingfueliga jättis Olerex nimetamata, kellelt veel kütust ostetakse, tuues välja ainult ühe suurema tarnija.

Autor: Haldusuudised.ee