EL eraldas miljon eurot Eesti Euroopa elektrisüsteemiga ühendamise uuringutele

Antud siht lähtub Euroopa ühtse elektrivõrgu-elektrituru väljaarendamise eesmärgist, mis suurendab oluliselt ka meie energiajulgeolekut, teatas Elering täna. 

Uuringu juhtkomitee esimehe, Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul võib juba eelnevalt öelda, et selle sammu astumise eelduseks on Balti riikide siseste ühenduste parandamine, samuti elektrivõrgu tugevdamine Poolaga kuni Saksmaani välja. Samuti vähemalt teatud tootmisvõimsuste olemasolu Balti riikides. Kindlasti ei tohiks katkeda peale sünkroontöö lõpetamist elektrilised ühendused ja võimalused elektrikaubanduseks Venemaaga, selleks tuleks ehitada senised vahelduvvoolu ühendused ümber alalisvoolu ühendusteks. „Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise järel ei ole Balti riigid enam lahusseisev energiasaar, vaid tugevalt liidetud Euroopa ühtse elektrituruga“, lisas ta.

Uuringu tulemused Kesk-Euroopa sagedusalaga ühinemise tehniliste, majanduslike ja organisatoorsete aspektide kohta selguvad 2012. aasta lõpuks, misjärel saab koostada lõpliku rakenduskava vajalike tööde osas elektrisüsteemides.

Samuti selgub siis aeg, mis valitava rakenduskava korral kulub Kesk-Euroopa sagedusalaga täieliku integreerumiseni. Tulenevalt uute elektriliinide planeerimisprotsessi ajamahukusest ja keerukusest (planeeringud, keskkonnamõjude hinnang, kooskõlastamised maaomanikega, jne) on esialgsel hinnangul võimalik vajalikud võrgutugevdused ehitada valmis järgneva 10-15 aasta jooksul.

Venemaa ühendenergiasüsteemist lahtiühendamine ning Kesk-Euroopa sagedusalaga liitumine tähendab seda, et Balti riigid kuuluksid tulevikus samasse sagedusalasse teiste Euroopa riikidega ning elektrisüsteemi sagedust hakkaksid meie piirkonnas reguleerima Euroopa ning Baltikumi elektrijaamad.

Hetkel on Baltimaade elektrivoolu sagedus seotud jäigalt Venemaa ühendenergiasüsteemi sagedusega, millesse Eesti, Läti ja Leedu energiasüsteemid koos Venemaa ja Valgevene süsteemidega kuuluvad.

Autor: Haldusuudised.ee