13. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kalev Roosiväli kommenteerib kinnisvaraturu olukorda:

Jälgime ja analüüsime kinnisvaraturgu igakuiselt ja seetõttu meid 2010. aasta koondnumber ei üllata. Põhiline kasv tuli teisest poolaastast, mil kõigi turuosaliste näod muutusid lõbusamaks. Esimene poolaasta oli kinnisvaraturul seis veel suhteliselt nutune. Samal ajal tuli makrost juba positiivsemat infot, börs ka elavdus, kuid meie turg kosus visalt.

Teisest poolaastast on rõõmsamad nii korteriarendajad, büroohoonete omanikud kui ka tavakodanikest kinnisvaramüüjad. Heale kaubale tekkis juba kohati ostjate poolt konkurents ja omanikud said rohkem selga sirgu lüüa. See jutt puudutab paraku ikkagi Harjumaa (loe: Suur-Tallinna) turgu, kust on pärit ka suuremad aktiivsuse (+40,3%) ja koguväärtuse (+65,6%) kasvunumbrid.

Kui tuua midagi erakorralist esile, siis vast seda, et riik tegi ca 5% aktiivsuse kasvusosast ise ära seoses metsamaa aktiivse müügiga, mis kajastus ka 2010. aasta maakondade aktiivsuse tõusu numbrites.

Usun, et lisaks Harjumaale näeme 2011. aaastal nii aktiivsuse kui väärtuse tõusu ka mujalt Eestist. Usun kasvutendetsi jätkumisse peamiselt selle pärast, et tänane hinnatase on huvitav juba päris paljudele. Turul liiguvad ringi aktiivselt nii jõukamad eraisikud, pankade tütred, vanad ja uued spekulandid kui ka lihtsurelikud, kes tahavad kodu endale või oma firmale.

Mullu teeniti börsidel korralikult, lõppesid ka tarkade pikaajalised kõrge intressiga deposiidid ja hirm, et kinnisvarahinnad võiksid veel langeda hakkab juba ununema. Laiema trendi löövad ikkagi massid ja ka seal on vist positiivseid arenguid. Räägitakse ju SKT ootamatult kiirest tõusutrendist ja pangad tahavad ka jälle aktiivselt raha laenata ning isegi rohkem kui latti ületavaid võtjaid oleks.

Usun, et pangad lasevad sel aastal latti veel alla ja väheneva töötuse taustal hakkab elu jälle ilusamana paistma. Vaatamata sellele tuleb kainestavaid kõrge tööpuuduse uudiseid pidevalt peale, mis hoiab tagasi ka palgakasvu.

Uskudes turuosaliste õpivõimesse arvan ma, et üle 10% keskmist väärtuse tõusu me tänavu ei näe. Aga ega ei saa välistada ka enamat, sest soomlased juba näitasid ennast aktiivselt 2010. aastal. Pärnus ja nii Soome kui Rootsi poolt vaadatuna on siin kinnisvara ikka väga odav.

Olulisema tõusumootorina, langeva iibe taustal, hakkab tõenäoliselt toimima taas ka siin elavate inimeste soov enda elamistingimusi parandada. See oli kõige olulisem nõudluse kasvataja eelmisel kümnendil. Selle kümnendi algusele annab nõudlusele tuge ka laulva revolutsiooni põlvkond, kes on jõudmas tegude tegemise ikka. 2010. aastal juba kümnetesse ulatuvad alustatud korterelamu uusehitused saavad seetõttu kindlasti 2011. aastal mõningase lisa.

Huvi kommertskinnisvara vastu on 2010. aastal olnud juba päris aktiivne ja korraliku rahavooga projektid on hinnas nii ostjate kui finantseerivate pankade silmis. Sellel turul leiavad ostjad ja müüjad ennast kergesti üles ja läbirääkimised kindlasti juba mitmel pool käivad.

Arvan, et 2011. aastal paljud kaubad jäävad katki, sest ei jõuta hinnas kokkuleppele. Headel kohtadel asuvate kaubanduspindade omanikel ei ole korralik üürivoog probleemiks ja neil ei ole tänaste tootluste pealt enamasti põhjust müüa.

Mullu oli suureks müüjaks ka siin sektoris riik, kes paiskas mitmedki objektid turule. Eraõiguslike omanikega on raskem kokku leppida, sest ostjad viitavad tänastele rahavoogudele ja müüjad tulevastele, mis on üürilepingutes ette nähtud. Kui üks aasta veel mööda läheb ja üürihinnad ning üürnike maksevõime näitab elujõudu, siis on ostjad valmis ka enam pakkuma ja tekib enam müüke. Usutavasti vähenevad kõikjal A klassi pindade vakantsid ja tõuseb üürihind ning üürnike jagub enam ka B klassi pindade omanikele.

Autor: Haldusuudised.ee