Jüri Käo: OSECi ost süvendab Eesti ja USA suhteid

Me soovime oma tehnoloogilist kogemust rakendada maailma suurimas vedelkütuse kasutaja riigis USAs, seal on ka 72% maailma põlevkivi varudest. Tahame olla esimesed, kes USAs tööstluslikus mahus põlevkivist vedelkütuseid tootama hakkab. See on Eesti jaoks suur võimalus. OSEC-i omanduses on suur põlevkivi varu eramaadel, mis on väga hea projekti arendamiseks Projektil on kohaliku võimu ja osariigi tasemel väga suur toetus.

Mis kasu ja tulu tõuseb tehingust Eesti riigile üldiselt?Lisaks majanduslikule kasule, süvendab see projekt kindlasti veelgi USA ja Eesti riigi suhteid. Lisaks saab riik meie põlevkivitehnoloogia edukal rakendamisel väga hea müügiargumendi selle pakkumiseks ka teistele riikidele. Lisaks töö Eesti teadlastele ja ekspertidele.

Kas lisaks OSECle kaaluti ka mõne teise firma ostmist?Eeltöö teise rahvusvahelise projekti valikul Eesti Energia portfelli oli pikk ja põhjalik. OSEC-i projekti kasuks rääkisid mitmed asjaolud, sh see, et tegemist on ühe USA põlevkivirikkaima piirkonna suurima eraomanduses oleva kompaktse põlevkivivaruga ning olemas on kohaliku omavalitsuse toetus põlevkivitööstuse arendamiseks Utah-s. Samuti asuvad seal rafineerimistehased, milles oleks tulevikus võimalik põlevkiviõli edasi töödelda väärtuslikemateks kütusteks.

Ma saan aru, et tehingu hind on konfidentsiaalne, aga milline on kogu tehinguga seonduva investeeringu maht kokku? Kui pikk võiks orienteeruvalt olla tehingu tasuvusaeg?

Eesti Energia teenib raha kolme viisil: projekti edasi arendades kallimalt teistele investoritele müües, mida Jordaania projekti puhul juba osaliselt tegime, tehnoloogia litsentsiatasudest ja oma osaluse dividendivoost. Projekti tasuvusaeg sõltub projekti arendusfaasi pikkusest ja nafta maailmaturu hinnast. Neil teemadel täna spekuleerima ma ei hakka.

Küsiksin ka paar küsimust seoses valimistega. Nimelt, kas Teil on infot selle kohta, et kas uus koalitsioon plaanib teha muutusi ka Eesti Energia nõukogus, nõukogu liikmetes?Ei ole sellist infot.