Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
USA kiitis Eesti Energia plaanid heaks
Eile andis USA valitsusasutus CFIUS (Committee on Foreign Investment in the United States) heakskiidu USA põlevkiviarendusega tegeleva ettevõtte Oil Shale Exploration Company (OSEC) ja Eesti Energia vahel sõlmitud lepingule.
Lepingu järgi omandab Eesti Energia 100% OSEC-i aktsiad ning saab seeläbi suurima komplektse eraomandis oleva põlevkivivaru omanikuks Utah osariigis. Kinnitus võimaldab Eesti Energial alustada ettevalmistusi kuni 57 000 barrelise päevatoodanguga põlevkivitööstuse väljaarendamiseks Utah osariigis.
Esmalt viib Eesti Energia lisaks juba teostatud geoloogilistele uuringutele läbi täiendavad puurimised ja uurimistööd, kaasates neisse ka eesti geolooge ja ettevõtteid. Samuti valmistatakse ette projekti keskkonnamõjude hindamine ning jätkatakse Enefit tehnoloogia arendamist ja kohandamist vastavaks sealsele põlevkivile.
„Eesti Energia on ettevõtte, mis omab tehnoloogiat, pühendumust ja ajalugu, et see põlevkivi turule tuua,“ rääkis Utah osariigi kuberner Gary R. a avalduses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kogu projekti arendus kuni ehituse alguseni võtab tänase parima teadmise kohaselt aega 4 aastat ja ehitus ise seejärel 3-4 aastat.
Lisaks USAle tegutseb Eesti Energia juba Lätis, Leedus, Soomes ja Jordaanias. Sarnaselt Jordaaniaga, ei rahastata USA arendusprojekti reguleeritud äridest ning arendusfaasis kaasatakse sellesse täiendavaid finantsinvestoreid.
Peale OSEC’i omandamist keskendub Eesti Energia projektide arendamisele Eestis, Jordaanias ja USA-s. Mõlemas rahvusvahelises arendusprojektis on Eesti Energia roll olla projektide arendaja ja eestvedaja ning Enefit-tehnoloogia tarnija põlevkiviõli tootvale tehasele.
Ülejäänud põlevkivi omavates riikides on fookuses tehnoloogia müük.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.