Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Internetis petetakse Jaapani "ohvritele" raha välja
Seoses hiljuti Jaapanis toimunud looduskatastroofiga on internetis levima hakanud petuskeemid, mille abil saab väidetavalt annetada raha katastroofi ohvritele.
Need kodulehed üritavad jätta inimestele muljet, justkui oleks nende kaudu võimalik teha annetusi Jaapani katastroofi ohvritele, ütles Lenno Reimand kriminaalpolitseist. "Samuti kasutatakse ära tuntud interneti suhtlusvõrgustikke, et saata edasi linke, mis viivad isiku samamoodi mõnele petiste tehtud veebileheküljele," lisas ta.
Et vältida tüssajate õnge langemist, soovitab politsei inimestel soovi korral annetusi teha vaid ülemaailmselt tuntud abiorganisatsioonide kaudu. Kindlasti tuleks arvutis kasutada ka usaldusväärseid ja uuendatavaid viirusetõrjeprogramme. Samuti ei tohiks ennast petta lasta mõne tuntud organisatsiooni sümboolika kasutamisest suvalisel veebilehel.
Reimandi sõnul pole sellised skeemid midagi uut. "Samasugust viisi inimestelt raha väljapetmiseks kasutati ka näiteks pärast maavärinat Haitis või orkaan Katrinat Ameerika Ühendriikides, kus kelmide ohvriks langes suur hulk inimesi," lausus ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Endiselt levivad internetis ka niinimetatud lotovõiduskeemid, kus inimese e-postile saabub kiri lotovõidust. Sellisel puhul tasub meeles pidada lihtsat reeglit: kui pole lotot mänginud, siis ei ole võimalik ka lotoga võita. Pettusele viitavad samuti ka soov saada võidu väljamaksmiseks ettemaksu ning vigane kirjakeel. Kindlasti ei tohiks sellistele kirjadele vastata ega enda kohta andmeid saata, teatas kriminaalpolitsei.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.