Jaapani valitsus teatas, et peab Fukušima tuumajaamas toimunud õnnetust tõsiduselt võrreldavaks Tšernobõli tuumajaamas toimunud õnnetusega ning tõstis selle riskihinde rahvusvahelisel skaalal kõrgeimale seitsmendale tasemele.
Sellega tunnistavad Jaapani ametivõimud, et õnnetusel, mis on sundinud tuhandeid inimesi evakueerima ja saastanud Jaapani idaosa põhjavee ja farmid, saavad olema pikaajalised ja tõsised tagajärjed, vahendas Wall Street Journal.
Radioaktiivseid aineid on Fukušima tuumajaamast keskkonda lekkinud siiski alles vaid 10% ulatuses sellest, mis jõudis keskkonda Ukraina tuumajaamas pea täpselt 25 aastat tagasi toimunud õnnetuse tagajärjel.
Õnnetuse põhjustas 11. märtsil toimunud maavärin ja tsunami, mis viisid rivist välja Fukušima tuumajaama jahutussüsteemi, põhjustades reaktorite ülekuumenemise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seni hinnati Fukušima tuumajaamas toimunud õnnetuse tõsidust viie palliga, mis märgib piiratud koguses radioaktiivsete materjalide lekkimist. Sama tõsine ehk viienda järgu õnnetus oli ka 1978. aastal Pennsylvanias Three Mile Islandi tuumajaamas toimunud õnnetus.
Eksperdid prognoosivad, et Fukušima tuumajaama reaktorite kontrolli alla saamiseks võib kuluda veel kuid.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.