Eile toimus Harju maakohtu Tartu mnt kohtumajas pankrotistunud Levadia Metalli OÜ esimene võlausaldajate üldkoosolek, kus Levadia Metall OÜ juhatuse liige Viktor Levada andis vande ja kinnitas võlgade õigsust.
Ettevõtte jätkab tegevust vara müümisega.
Levadia Metall OÜ juhatuse liige Viktor Levada ilmus kohtumajja koos esindajatega umbes pool tundi enne üldkoosoleku algust selleks, et anda võlgnikuvanne.
Levadia Metalli saneerimine ebaõnnestus ning Levada rääkis veebruaris, et pankrotiavalduse näol oli tegemist tema jaoks äärmiselt raske otsusega, aga muid valikuid enam polnud.
 Levadia Group kuulus Viktor ja Nadežda Levadale ning tegeles metallide hulgimüügi, soojusvahetite tootmise, metallitöötluse, metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmisega, aga ka terasvalutoodete tootmisega.
2008. aastal lõpetas tegevuse Levadia Groupi tütarfirma Tallinna Masinatehas, mis likvideeriti. Kokku kuulus gruppi 10 tütarettevõtet, millest üks tegutseb Venemaal, üks Leedus ja ülejäänud Eestis.
Viktor ja Nadežda Levada omandis oleva Levadia Metalli võlausaldaja SEB Pank nõuab 60 miljoni kroonise laenu tagatisvara müüki. SEB kõrval on Levadia suuremate võlausaldajate seas ka Sampo pank, Nordea pank, Unicredit, Swedbank ja DnB Nord.
Harju maakohus kuulutas 25. märtsil välja OÜ Levadia Metall pankroti. Kohtu määrusega nimetati pankrotihalduriteks Eve Selberg ja Toomas Saarma.
Pankrotiseisu peamise põhjusena nimetas Saarma majanduslangust, mis tõi metallifirmadele kaasa 65%-lise käibe languse. Lisaks olid varud sisse ostetud kallilt, müüa tuli neid aga tükk maad odavamalt.
2008. aasta lõpus töötas ettevõttes 200 inimest, käive ulatus 1,6 miljardi kroonini ja kasum oli 76,4 miljonit krooni. 2009. aasta aruannet äriregistris ei ole. Levadia Metallil oli 6000 klienti Eestis ja üle 300 koostööpartneri Baltimaades, Poolas ja Skandinaavias.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele