Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Levadia Metalli vara läheb müüki
Eile toimus Harju maakohtu Tartu mnt kohtumajas pankrotistunud Levadia Metalli OÜ esimene võlausaldajate üldkoosolek, kus Levadia Metall OÜ juhatuse liige Viktor Levada andis vande ja kinnitas võlgade õigsust.
Ettevõtte jätkab tegevust vara müümisega.
Levadia Metall OÜ juhatuse liige Viktor Levada ilmus kohtumajja koos esindajatega umbes pool tundi enne üldkoosoleku algust selleks, et anda võlgnikuvanne.
Levadia Metalli saneerimine ebaõnnestus ning Levada rääkis veebruaris, et pankrotiavalduse näol oli tegemist tema jaoks äärmiselt raske otsusega, aga muid valikuid enam polnud.
“Loomulikult on kahju, ettevõttel täitus jaanuari lõpus 20 aastat,” sõnas Levada. Veel mullu novembris uskus Levada metallituru elavnemisse, aastaga suurenes Levadia Metalli müük kümme protsenti.
Levada oli ka eile näost kurb ning õnnetu. Ta tuli ruttu koosolekule, talle anti pabereid, mida pidi alla kirjutama. Kohtunik Hannes Olev seletas Levadale, et ta peaks need rahulikult läbi lugema. Võlgniku vanne oli kirjutatud nii eesti kui ka vene keeles ning Levada esindaja aitas seletada paberite sisu ning Levada kirjutas neile alla.
Levadaga koos tuli kaks tema esindajat, kellest üks, Dragan Perovic, jäi ka koosolekule. Levada ei olnud ka tervise poolest just kõige paremas vormis ning kohtunik soovis talle kiiret paranemist.
Koosolekule hakkasid kogunema võlausaldajad, kes registreerisid ennast pankrotihaldurite juures. Haldur Toomas Saarma sõnul registreeris üldkoosolekule 16 võlausaldajat, kuid üldse on neid umbes 80. “Täna esitatud nõudeid oli kokku 84,2 miljonit eurot,” lausus Saarma üldkoosolekul.
Saarma kinnitas, et nõudeid tuleb juurde. “Nõude esitamise tähtaeg on kaks kuud pankroti väljakuulutamisest ehk siis saab esitada kuni 25. maini,” sõnas ta.
Viktor Levada müüs Levadia Groupile kuulunud ja 2006. aastal Tallinna linnalt 596 miljoni krooni eest Olümpia hotelli vastas paikneva kinnistu ostnud OÜ Meridiaane 2008. aasta novembris värskelt loodud riiulifirmale OÜ Filelle, mis kuulub samuti talle.
2008. aasta kevadel ostis Fielle Redmont Investilt 117 miljoni krooni eest ära veel seitse kõrvalkinnistut. Praeguseks ollakse 400 miljonit võlgu Parex Pangale, ülejäänu aga endisele emafirmale Levadia Groupile.
Meridiaane hindas 2008. kevadel kinnistute väärtuseks 787 miljonit krooni ning teatas, et pole kavas neid alla hinnata. Olümpia hotelli vastas asuva maatüki ostuga Levadia Metalli kehv majandusseis seotud pole, sest need kinnistud asuvad teises firmas ja seal on ka vastavad laenukohustused.
Hetkel kuum
Levadia Group kuulus Viktor ja Nadežda Levadale ning tegeles metallide hulgimüügi, soojusvahetite tootmise, metallitöötluse, metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmisega, aga ka terasvalutoodete tootmisega.
2008. aastal lõpetas tegevuse Levadia Groupi tütarfirma Tallinna Masinatehas, mis likvideeriti. Kokku kuulus gruppi 10 tütarettevõtet, millest üks tegutseb Venemaal, üks Leedus ja ülejäänud Eestis.
Viktor ja Nadežda Levada omandis oleva Levadia Metalli võlausaldaja SEB Pank nõuab 60 miljoni kroonise laenu tagatisvara müüki. SEB kõrval on Levadia suuremate võlausaldajate seas ka Sampo pank, Nordea pank, Unicredit, Swedbank ja DnB Nord.
Harju maakohus kuulutas 25. märtsil välja OÜ Levadia Metall pankroti. Kohtu määrusega nimetati pankrotihalduriteks Eve Selberg ja Toomas Saarma.
Pankrotiseisu peamise põhjusena nimetas Saarma majanduslangust, mis tõi metallifirmadele kaasa 65%-lise käibe languse. Lisaks olid varud sisse ostetud kallilt, müüa tuli neid aga tükk maad odavamalt.
2008. aasta lõpus töötas ettevõttes 200 inimest, käive ulatus 1,6 miljardi kroonini ja kasum oli 76,4 miljonit krooni. 2009. aasta aruannet äriregistris ei ole. Levadia Metallil oli 6000 klienti Eestis ja üle 300 koostööpartneri Baltimaades, Poolas ja Skandinaavias.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele